From Wikipedia, the free encyclopedia
`Abd al-`Azīz bin Abdul Rahman bin Faisal bin Turki bin Abdullah bin Saud bin Abdul Aziz bin Muhammad as-Sa`ud, tuntud ka Ibn Saudina (15. jaanuar 1875 Ar-Riyāḑ – 9. november 1953), oli Saudi Araabia esimene kuningas aastatel 1932–1953. Ta rajas Saudi Araabia kuningriigi võitluses teiste Araabia poolsaare kõrberiikidega, varem oli ta valitsenud Najdi (Nedždi), mille valitsejaks sai ta 1902. aastal.
See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2016) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Vaen brittide toetanud Al-Ḩijāzi poliitilise ja usulise valitseja Ḩusayn ibn ‘Alī vastu sundis teda eemale jääma araablaste ülestõusust I maailmasõjas, milles osalesid Ḩusayn ja Faisal I. Ent I maailmasõja järel laiendas Ibn Saud vahhabiitide usulahu abil oma valdused Punase mere rannikuni, hõivas Jiddah' ning muslimite pühad linnad Meka ja Medina (mis ajas rikkaliku sissetuleku palverändajate teenindamisest). 1921. aastaks oli kogu Kesk-Araabia allutatud Ibn Saudi võimule ja 1924. aastal tungis ta edukalt Al-Ḩijāzi, purustades Ḩusayn ibn ‘Alī, kes oli 1919. aastal kuulutatud enda kõigi araabia maade kuningaks. Jaanuaris 1926 kuulutati Ibn Saud Al-Ḩijāzi ja Najdi kuningaks, 1927. aastast eksisteeris kaksikmonarhiana Najdi ja Al-Ḩijāz Kuningriik, mis 1932 ühendati ja siis nimetati need territooriumid Saudi Araabia Kuningriigiks. 1934. aastal ründasid Saudi relvajõud Jeemenit ja hõivasid territooriume lõunas, kaasa arvatud Najrani ja Jīzāni linna.
1939. aastal avastati Araabia poolsaarel nafta, naftakontsessioonid anti Briti ja USA kompaniidele ja eksport algas 1946. aastal. Esimese naftabuumi ajal 1947–1952 muudeti endine karjuskuningriik moderniseeruvaks riigiks, kus naftatulem kasvas 10 miljonilt 212 miljoni dollarini aastas. II maailmasõja ajal oli Ibn Saud jäänud neutraalseks, kuid soosinud Ühendkuningriiki ja USA-d. 1945. aastal asutas ta Araabia Liiga, et etendada araablaste ühtsust.
Ibn Saudi isa oli Nedždi sultan Faisal, kelle pealinnas Er-Rijadis ta sündis. Al-Saudi perekond oli domineerinud Kesk-Araabia poliitikas alates 18. sajandi keskpaigast, mil temast sai vahhabiitide fundamentalistliku islamiseksti lipukandja. 1891. aastal hõivas Er-Rijadi rivaalitsev Põhja-Araabia Rašiidide dünastia ja Ibn Saud sunniti minema koos isaga pagulusse. Isa loobus troonist poja kasuks, kes kasvatati üles Kuveidis. 1902. aastal vallutas Ibn Saud ülestõusnud beduiinide abil Er-Rijadi tagasi ja taastas oma kuningriigi. 1914. aastal kontrollis ta juba suurt osa endistest Osmanite riigi valdustest Pärsia lahe ääres ja 1915 tunnustasid britid teda Hasa (Ida-Araabia) ja Nedždi emiirina.
Ibn Saud oli klassikaline araabia hõimupealik, kes ühitas oma sõjalise tubliduse suure arvu naiste ja lastega. Ta juhtis maad nagu perekonnariiki, abiks 43 poega. Vanim poeg Saud nimetati 1933 kroonprintsiks ja sai Ibn Saudi surres 1953 kuningaks. Teine poeg Faisal oli Saudi Araabia välisminister.
Kuningal oli 16 naist ja neil sündis 53 last:
Eelnev puudus |
Saudi Araabia kuningas 1932–1953 |
Järgnev Saud |
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.