Bütsantsi-Osmanite sõjad
From Wikipedia, the free encyclopedia
Bütsantsi-Osmanite sõjad olid rida otsustavaid konflikte osmanitürklaste ja bütsantslaste vahel, mis viisid Bütsantsi lõpliku hävitamiseni ja Osmanite riigi tõusuni. 1204. aastal rüüstasid ja hõivasid Bütsantsi pealinna Konstantinoopoli Neljandast ristisõjast osavõtjad, mis oli kristliku suure kirikulõhe oluline hetk. Vale valitsemise tõttu niigi nõrgestatud Bütsants jäi lõhestatuks ja kaosesse.
See artikkel vajab toimetamist. (November 2021) |
Artiklis puuduvad viited. (November 2021) |
Bütsantsi–Osmanite sõjad | |||
---|---|---|---|
Osa Osmanite riigi tõusust ja Bütsantsi langusest | |||
Päripäeva ülevalt vasakult: Konstantinoopoli müürid, Osmanite janitšarid, Bütsantsi lipp, Osmanite pronkskahur | |||
Toimumisaeg | 1265–1479 | ||
Toimumiskoht | Anatoolia, Balkan | ||
Tulemus |
Osmanite võit
| ||
Osalised | |||
|
Olukorda ära kasutades asus seldžukkide Rumi sultanaat hõivama territooriumit Lääne-Anatoolias, kuni Nikaia keisririik suutis seldžukitürklased veel Rooma võimu all olevatelt territooriumitelt tagasi tõrjuda. Lõpuks võttis Nikaia keisririik 1261. aastal Konstantinoopoli Ladina keisririigilt tagasi. Bütsantsi positsioon Euroopas jäi Epeirose, Serbia ja Bulgaaria konkureerivate kuningriikide olemasolu tõttu ebakindlaks. See, koos Rumi sultanaadi (Bütsantsi peamine rivaal Aasias) vähenenud võimuga, viis vägede väljaviimiseni Anatooliast, et säilitada Bütsantsi haaret Traakia üle.
Rumi sultanaadi nõrgenemine ei toonud Bütsantsile pikaajalist eelist, kuna aadlikud (ghazid) asusid Bütsantsi arvelt lääne looma. Kui paljud türgi beid osalesid Bütsantsi ja seldžukkide territooriumi vallutamises, siis ühe sellise bei, Osman I kontrolli all olnud territooriumid kujutasid Nikaiale ja Konstantinoopolile suurimat ohtu. 90 aasta jooksul pärast Osman I loodud Osmanite beilikki kaotasid bütsantslased kogu oma Anatoolia territooriumi ja 1380. aastaks kaotati ka Bütsantsi Traakia Osmanitele. 1400. aastaks ei olnud kunagine võimas Bütsants midagi muud kui Morea despootkond, mõned Egeuse saared ja maariba Traakias pealinna lähistel. Nikopoli ristisõda 1396. aastal, Timuri sissetung 1402. aastal ja viimane Varna ristisõda 1444. aastal võimaldasid varemetes Konstantinoopolil kaotust ära hoida, kuni see lõpuks 1453. aastal langes. Sõja lõppedes kehtestati Osmanite ülemvõim Vahemere idaosas.