Hiiglasliku kokkupõrke hüpotees
From Wikipedia, the free encyclopedia
Hiiglasliku kokkupõrke hüpotees kirjeldab Kuu tekkimise ühte tõenäolist stsenaariumi. Hüpoteesi järgi on Maa kaaslane Kuu tekkinud 30–110 miljonit aastat pärast Päikesesüsteemi moodustumist,[1][2] ligikaudu 4,5 miljardit aastat tagasi aset leidnud Maa ja Marsi-suuruse taevakeha hiiglasliku kokkupõrke tulemusel Maa ümber tiirlema jäänud materjalist.[3] Oletatavat Maaga kokkupõrganud taevakeha on hakatud nimetama Theiaks. Titaan Theia oli vanakreeka mütoloogias kuujumalanna Selene ema.
Hiiglasliku kokkupõrke hüpotees on pooldatavaim hüpotees Kuu tekke seletamiseks.[3] Hüpoteesi kasuks räägivad järgnevad asjaolud:
- Maa pöörlemissuund ja Kuu tiirlemissuund on samad;
- Kuult pärit kivimiproovide analüüs viitab, et Kuu pind on kunagi olnud sula-olekus[4];
- Kuul on võrreldes Maaga proportsionaalselt väiksem metalliline tuum (Kuul on ruumala kohta raskemaid elemente vähem, silikaate rohkem);
- Kuu kivimite stabiilsete isotoopide suhted on samad, mis Maa kivimites, mis näitab ühtset päritolu;
- On tõendeid taolistest kokkupõrgetest teistes tähesüsteemides (kokkupõrked, mille tulemusel väljapaiskunud materjal jääb planeedi ümber kettana tiirlema).[2]
Lisaks neile räägib hiiglasliku kokkupõrke hüpoteesi kasuks ka kooskõlalisus levinuimate Päikesesüsteemi tekkimise teooriatega, mille kohaselt esines Päikesesüsteemi varases ajaloos hiiglaslikke kokkupõrkeid.
Kuigi hiiglasliku kokkupõrke hüpotees on pooldatavaim, pole siiski leitud sobivat simulatsiooni, mis algaks kokkupõrkega ja jätkuks kuni väljapaiskunud materjalist kaaslase moodustumiseni. Samas viitavad arvutiga modelleeritud kokkupõrked, et selline kokkupõrge ei saanud olla piisavalt segipaiskav, et sellega selgitada Maa ja Kuu kivimite suurt sarnasust.[5]