Jaan Tõnisson
Eesti poliitik, peaminister / From Wikipedia, the free encyclopedia
Jaan Tõnisson (10.vkj / 22. detsember 1868 Surva küla, Viljandi vald – 3. juuli 1941 (?) Tallinn?)[1][lower-alpha 1] oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane. Tõnisson oli üks Eesti poliitilise rahvusliku ideoloogia loojaid ja selle mõõduka suuna juht.
See artikkel on poliitik Jaan Tõnissonist; sõjaväelase kohta vaata artiklit Jaan Tõnisson (sõjaväelane). |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Jaan Tõnisson | |
---|---|
Jaan Tõnisson (1928) | |
Eesti peaminister | |
Ametiaeg 18. november 1919 – 28. juuli 1920 | |
Eelnev | Otto Strandman |
Järgnev | Ado Birk |
Ametiaeg 30. juuli 1920 – 26. oktoober 1920 | |
Eelnev | Ado Birk |
Järgnev | Ants Piip |
Eesti riigivanem | |
Ametiaeg 9. detsember 1927 – 4. detsember 1928 | |
Eelnev | Jaan Teemant |
Järgnev | August Rei |
Ametiaeg 18. mai 1933 – 21. oktoober 1933 | |
Eelnev | Konstantin Päts |
Järgnev | Konstantin Päts |
Isikuandmed | |
Sündinud |
22. detsember 1868 Tänassilma lähedal, Viljandi vald, Liivimaa kubermang, Venemaa Keisririik |
Surnud | tõenäoliselt 1941 (72-aastaselt) |
Erakond |
Eesti Rahvameelne Eduerakond (1905–1917) Eesti Demokraatlik Erakond (1917–1919) Eesti Rahvaerakond (1919–1932) Rahvuslik Keskerakond (1932–1935) |
Lapsed | Ilmar, Heldur, Rein, Hilja ja Lagle |
Alma mater | Tartu Ülikool |
Elukutse | riigi- ja õigusteadlane |
Tunnustus | Loend |
Aastatel 1896–1930 andis ta välja ajalehte Postimees ja oli periooditi selle peatoimetaja. Oli I Riigiduuma, Eesti Ajutise Maanõukogu, Asutava Kogu, I–V Riigikogu ja I Riigivolikogu liige; Eesti peaminister, Riigikogu esimees, riigivanem ja välisminister.
Ta oli Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane, Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor, Vanemuise Seltsi, Eesti Kirjanduse Seltsi, Eesti Ajakirjanikkude Liidu, Eesti Karskusliidu, Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi, Tartu Meestelaulu Seltsi ja veel mitme organisatsiooni auliige ning Tartu aukodanik. Tema auks on nimetatud Jaan Tõnissoni tänav Tartus ja püstitatud Jaan Tõnissoni monument. Tegutseb Jaan Tõnissoni Instituut ja Jaan Tõnissoni Selts.
Gustav Suits on öelnud: "Eesti vanasõna ütleb – eest kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas. Mis see on? See on Jaan Tõnisson."[2]