Karl Suur
From Wikipedia, the free encyclopedia
"Charlemagne" suunab siia. Eesti ansambli kohta vaata artiklit Charlemagne (ansambel).
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Quick Facts Saksa-Rooma keiser, Eelnev ...
Karl Suur | |
---|---|
Saksa-Rooma keiser | |
Ametiaeg 25. detsember 800 – 28. jaanuar 814 | |
Eelnev | Konstantinos VI (Bütsantsi keiser) |
Järgnev | Ludwig Vaga |
Langobardide kuningas | |
Ametiaeg 10. juuli 774 – 28. jaanuar 814 | |
Eelnev | Desiderius |
Järgnev | Ludwig Vaga |
Frangi kuningas | |
Ametiaeg 9. oktoober 768 – 28. jaanuar 814 | |
Eelnev | Pippin Lühike |
Järgnev | Ludwig Vaga |
Isikuandmed | |
Sünniaeg |
2. aprill 742 Frangi riik |
Surmaaeg |
28. jaanuar 814 (71-aastaselt) Aachen, Frangi riik (tänapäeva Saksamaa) |
Abikaasa |
Desiderata (770–771) Hildegard (771–783) Fastrada (784–794) Frangi kuninganna (794–800) |
Vanemad |
Pippin Lühike Bertrada Noorem |
Lapsed |
Pippin Küürakas Karl Noorem Pippin Itaaliast Ludwig Vaga |
Sugulased | Karolingid |
Elukoht | Aacheni toomkirik (viimne puhkepaik) |
Autogramm |
Close
Karl Suur pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Ta pidas end Rooma keisrite järeltulijaks ja nimetas end Rooma keisriks. Ta oli sõjaliselt üliedukas, liidendas Frangi riigiga nii Saksamaa (Elbe jõeni), Põhja-Itaalia kui ka Lõuna-Prantsusmaa ning Madalmaad. Ainsana jäid tänase Prantsusmaa aladest tema riigiga ühendamata bretoonide maad (Bretagne). Karl Suur oli Pippin Lühikese poeg ja Ludwig Vaga isa.