Kasutaja:Taurus404/1946. aasta Iraani kriis
From Wikipedia, the free encyclopedia
1946. aasta Iraani kriis, Iraani allikates tuntud kui Aserbaidžaani kriis (pärsia keeles غائله آذربایجان, latiniseeritult Qaʾilih Âzarbâyjân) üks esimesi külma sõja kriise, mille põhjustas Jossif Stalini Nõukogude Liidu keeldumine okupeeritud Iraani territooriumist loobumisest, hoolimata sellest, et seda oli korduvalt lubatud. Teise maailmasõja lõpp oleks pidanud tooma liitlaste okupatsiooni lõpu Iraanis. Selle asemel kuulutasid nõukogudemeelsed iraanlased välja separatistliku Aserbaidžaani Rahvavalitsuse[1] ja kurdi separatistliku Mahabadi Vabariigi. Ameerika Ühendriikide surve Nõukogude Liidu taganemiseks oli esimene tõend Trumani doktriini ja ohjeldamispoliitika edukusest.
1941. aasta augustis ja septembris oli Nõukogude Punaarmee okupeerinud Pahlavi Iraani põhjaosa ning Suurbritannia väed kesk- ja lõunaosa.[2] Ameeriklased ja britid kasutasid Iraani transporditeena Nõukogude Liidu sõjategevuse toetamiseks.
Pärast Iraani okupeerimist nõustusid need liitlasväed Iraanist taganemiseks kuue kuu jooksul pärast vaenutegevuse lõppu.[2] Kui see tähtaeg 1946. aasta alguses saabus, jäid Nõukogude võimud Jossif Stalini juhtimisel siiski Iraani. Peagi sai alguse kurdi ja aseri rahvavägede liit, mida Nõukogude Liit toetas relvade ja väljaõppega võitluseks Iraani vägedega,[3] mis tõi kokku 2000 inimohvrit. Iraani peaministri Ahmad Qavami läbirääkimised ja USA diplomaatiline surve Nõukogude võimule viisid lõpuks separatistlike Aserbaidžaani ja Kurdistani riikide langemiseni ning Nõukogude vägede taandumiseni.