Pavel Bermondt-Avalov
From Wikipedia, the free encyclopedia
Pavel Bermondt-Avalov (vene Бермондт-Авалов, Павeл Михайлович ) (ka Avališvili; 4. märts 1877 – 27. jaanuar 1974 New York, Ameerika Ühendriigid) oli Vene sõjaväelane, valgete vägede juhte Baltikumis 1919. aastal.
Pavel Bermondt-Avalov | |
---|---|
Sünniaeg | 4. märts 1877 |
Surmaaeg |
27. jaanuar 1974 New York |
Auaste | kindralmajor |
Juhtinud | Landeswehr ja Rauddiviis |
Sõjad/lahingud |
Vene-Jaapani sõda Esimene maailmasõda Vene kodusõda Läti Vabadussõda |
Autasud |
Püha Georgi ordeni III ja IV järk Püha Anna ordeni IV järk |
Pavel Bermondt sündis Gruusias Tbilisis, osales 1905–1905 Vene-Jaapani sõjas Taga-Baikali kasakaväe 1. Arguni polgu koosseisus praporštšikuna (lipnik). 1906. aastal viidi üle teenistust jätkama Ussuuri kasakavägedesse, kus 1908. aastal ülendati horunžiks. Sõjaväeteenistuses omandas P. Bermondt ka sõjaväedirigendi hariduse. 1914. aastal anti talle kapteni auaste.
Esimeses maailmasõjas võitles Pavel Bermondt Kaukaasias ja Ukrainas, oli II Kasakakorpuse juhataja kindral Mištšenko adjutant.
Pärast 1917. aasta revolutsioone ja Venemaal alanud Vene kodusõda jäi Bermondt-Avalov kindlaks monarhistlikele põhimõtetele. 1917. aastal määrati ta Peterburi ulaanipolgu komandöriks. 1918. aastal põgenes Petrogradist Ukrainasse Kiievisse, kus juba polkovnikuna osales saksameelse ja bolševikevastase, hertsog Nikolai von Leuchtenbergile allunud monarhistliku suunitlusega Lõunaarmee moodustamisel ja oli ka Lõunaarmee vastuluureülem. 1918. aasta kesksel moodustas vabatahtlikest krahv Kelleri nimelise salga ning toimetati sakslaste poolt Lätisse Liepājasse.
1918. aastal sai ta kindralmajori auastme.
1919. aasta oktoobris võttis endale teise perekonnanime oma võõrasisa, gruusia üliku Mihheil Avališvili järgi ning seejärel kasutas võõrasisa krahvitiitlit ja venepärast liitnime Bermont-Avalov.
Ta asus 1919. aastal sakslaste toetusel Lätis formeerima Lääne-Vene armeed, mille eesmärgiks määrati bolševikevastane võitlus. Suurem osa Bermondti vägedest koosnes aga Balti hertsogiriiki toetavatest sakslastest ning selle tegelikuks eesmärgiks sai riigipööre Lätis.