Riigirüütlid
From Wikipedia, the free encyclopedia
Vabad riigirüütlid (saksa: Reichsritter, ladina: Eques imperii) olid Saksa-Rooma riigi vabad aadlikud, kelle otsene ülemus oli keiser. Need olid keskaegse vaba-aadli (edelfrei) ja ministeriaalide jäänused. Mis eristas neid teistest rüütlitest, kes olid kõrgema isanda vasallid, oli asjaolu, et neile oli antud vahetult keisrile allumine ja sellisena olid nad enamiku teiste isikute või üksustega võrdsed, nagu keisririigi ilmalikud ja kiriklikud territoriaalvalitsejad (markkrahvid, hertsogid, vürstid, krahvid, peapiiskopid, piiskopid, abtid jne.) ja vabad riigilinnad, mis ka vahetult keisrile allusid. Kuid erinevalt kõigist neist ei omanud riigirüütlid keisririigi seisuste (Stände) staatust ja seetõttu ei olnud nad üksikult või kollektiivselt riigipäevas esindatud. Nad kaldusid määratlema oma kohustusi keisririigi ees seoses feodaliseeritud kohustustega keisri ees, sealhulgas isiklik teenindamine ja rangelt vabatahtlikud rahalised annetused, mida maksti keisrile endale.
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2021) |
Artiklis puuduvad viited. (Detsember 2021) |
Et kaitsta oma õigusi ja vältida vasallistumist võimsamatele aadlikele, organiseerisid nad end 15. sajandi lõpul kolmeks liiduks (Partheien) ja 1577. aastal üheks organiks, ning võitlesid tunnustuse võitmise nimel. See staatus, mis kuulus ainult keisrile endale, mitte võimsama aadliku kaudu, tähendas, et riigirüütlid olid "vahetud alluvad" (nende truudust ei vahendanud teine isand). Sellisena kasutasid riigirüütlid oma territooriumil piiratud suveräänsust.
Riigi rüütelkond oli piirkondlik nähtus, mis piirdus Edela- ja Lõuna-Kesk-Saksamaa – Švaabimaa, Frangimaa ja Kesk-Reini ala – piirkondadega, mis olid poliitiliselt väga killustatud ja kus võimsad riigid ei saanud areneda. Põhja- ja Kirde-Saksamaal, aga ka Baieris ja Austria ertshertsogkonnas, ei suutnud kohalikud aadlikud, seistes silmitsi suuremate riikide ja tugevamate valitsejatega, oma iseseisvust arendada ja säilitada. Nad moodustasid territoriaalse aadli.
Vestfaali rahuga tunnustati riigirüütlite vahetu allumise staatust. Nad ei pääsenud kunagi riigipäeva ja neid ei peetud kõrgaadliks, vaid nad kuulusid alamaadli hulka.