Sabinianus
From Wikipedia, the free encyclopedia
Sabinianus (surnud 22. veebruaril 606) oli paavst 604–606. Ta oli 65. paavst.
Sabinianus | |
---|---|
Valitsemisaja algus | 13. september 604 |
Valitsemisaja lõpp | 22. veebruar 606 |
Eelkäija | Gregorius I |
Järeltulija | Bonifatius III |
Sünnikoht | Toscana |
Surmakuupäev | 22. veebruar 606 |
Surmakoht | Rooma |
Sabinianus oli pärit Toscanast kas Blerast (kohalikus murdes Bieda) või Volterrast ("Liber Pontificalise" eriversioonides kas de Civitate Vlera või Volaterra). Ta oli Bonuse poeg.
Gregorius I ajal oli ta diakon (kardinaldiakon). Paavst saatis ta aastal 593 saadikuks (apocrisiarius) Konstantinoopolisse. Sel ajal vaidles paavst Konstantinoopoli patriarhiga oikumeenilise patriarhi tiitli kasutamise üle. Paavst kohustas Sabinianust mõjutama Bütsantsi keisrit Maurikiost ja patriarhi Johannes IV selle tiitli kasutamist vältima, kuid Sabinianus ei saavutanud paavsti jaoks soovitud tulemust, mistõttu paavst kutsus ta aastal 595 (või 597) tagasi Rooma.
Konstantinoopolis saavutas Sabinianus keisri õukonnas poolehoiu. Ta vahendas paavstile Antiookia patriarhi Anastasiose kirja. Ta sai patriits Theoktistalt 30 naela kulda, mille tõi Rooma saabudes lunarahaks pantvangi võetud kristlaste vabastamiseks ja almusteks. Sabinianuse teenistuses oli akolüüt Petrus, kes põgenes Konstantinoopolist Jeruusalemma patriarhi Amose juurde.
Gregorius I saatis Sabinianuse missioonile Galliasse. Paavst mainis teda kokku 11 kirjas. Gregorius I-lt on Sabinianusele saadetud kirjadest säilinud kaks kirja.