Teine Tšetšeenia sõda
From Wikipedia, the free encyclopedia
Teine Tšetšeenia sõda oli Venemaa poolt 1999. aastal alustatud sõjakäik, millega vallutati tagasi Tšetšeenia, mis pärast Esimest Tšetšeenia sõda oli mõneks ajaks saavutanud faktilise iseseisvuse Itškeeria Tšetšeeni Vabariigina.
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Teine Tšetšeenia sõda | |||
---|---|---|---|
Lahingus rivist väljalangenud BTR-80 | |||
Toimumisaeg |
26. august 1999 – mai 2000 (aktiivne lahingutegevus) juuni 2000 – 15. aprill 2009 (sissisõda)[1] | ||
Toimumiskoht | Tšetšeenia, osaliselt Dagestan, Inguššia | ||
Tulemus | Venemaa võit | ||
Osalised | |||
| |||
Väejuhid või liidrid | |||
| |||
Jõudude suurus | |||
| |||
Kaotused | |||
|
Aastatuhande lõpus püüdsid Venemaa sõjavägi ja Moskva-meelsed tšetšeeni võitlejad tšetšeeni iseseisvuslasi positsioonidelt tõrjuda. Täieulatuslik pealetung lõppes pealinna Groznõi vallutamisega Vene vägede poolt pärast talvist piiramist 2000. Tšetšeeni vastupanuvõitlejad Põhja-Kaukaasias võitlesid veel mitu aastat ägedalt Vene vägedega, põhjustades Vene poolele suuri kaotusi ning seades kahtluse alla Venemaa poliitilise kontrolli Tšetšeenia üle. Inimõiguste rikkumine Vene vägede poolt on pälvinud rahvusvahelise hukkamõistu. Samal ajal on maailma kohutanud tšetšeeni iseseisvuslaste rünnakud Venemaa tsiviilisikutele, eriti Nord-Osti pantvangikriis 2002 ja Beslani pantvangikriis 2004.
Venemaa poolel osales sõjas 1999. aastal vähemalt 93 000 sõjaväelast, Tšetšeenia poolel 10 000–20 000 võitlejat.
Inimkaotuste suurus pole teada, kuid hinnangud ulatuvad kümnete tuhandeteni, kellest enamik võivad olla Tšetšeenia tsiviilisikud. Venemaa poolel oli 2002. aasta oktoobriks hukkunud vähemalt 4600 sõjaväelast ja Tšetšeenia poolel 2000. aasta maiks vähemalt 5400 sõjaväelast.
Sõda aitas suurendada kuu aega pärast Venemaa peaministriks saamist Tšetšeenias sõda alustanud Vladimir Putini populaarsust Venemaal. Tšetšeenia iseseisvuslaste liikumine on lõhenenud ning neile on ebasoodsalt mõjunud seos vahhabismiga ning maailma poliitilise kliima muutumine pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid.