Vana Šveitsi Konföderatsioon
From Wikipedia, the free encyclopedia
Vana Šveitsi Konföderatsioon (saksa Alte Eidgenossenschaft; ajalooliselt Eidgenossenschaft, pärast reformatsiooni: prantsuse République des Suisses, ladina Republica Helvetiorum, "Šveitslaste vabariik") oli Šveitsi eelkäija aastatel 1291–1798.
See artikkel vajab toimetamist. (November 2013) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Šveitsi konföderatsioon 1291–1798 | |||||
Vana Šveitsi Konföderatsioon 18. sajandil. | |||||
Valitsusvorm | konföderatsioon | ||||
---|---|---|---|---|---|
Riigikeeled | prantsuse, saksa, itaalia, retoromaani | ||||
|
See oli sõltumatute väikeriikide (kantonite) lõtv konföderatsioon, mis moodustus 14. sajandil. Tuumikust, mis nüüd on Kesk-Šveits, konföderatsioon laienes, kaasates sajandi keskel Zürichi ja Berni linnad. Sellega moodustus haruldane liit maa- ja linnakommuunidest, kellest kõik nautisid otseallumist Saksa-Rooma riigile.
See kaheksast kantonist (Acht Orte) konföderatsioon oli poliitiliselt ja sõjaliselt edukas rohkem kui sajandiks, kulmineerudes 1470. aastate Burgundia sõdades, mis kehtestas selle võimu keerukal poliitilisel maastikul, kus domineerisid Prantsusmaa ja Habsburgid. Selle edu tulemuseks oli konföderaatide lisandumine, suurendades kantonite arvu aastaks 1513 kolmeteistkümneni (Dreizehn Orte). Konföderatsioon teatas neutraliteedist aastatel 1515 ja 1647 (Kolmekümneaastase sõja ohu ees), kuigi paljud šveitslased teenisid Itaalia sõdades ja varauusajal isiklikult palgasõduritena.
Pärast Švaabi sõda aastal 1499 oli konföderatsioon de facto sõltumatu riik läbi kogu varauusaja, kuigi aastani 1648 nimeliselt veel Saksa-Rooma riigi osa. Šveitsi reformatsioon jagas konföderaadid reformitud ja katoliiklikuks parteiks, mille tulemuseks oli 16.–18. sajandini sisekonflikt; selle tulemusena oli liidupäev (Tagsatzung) kildkondade vahelise vägivalla tõttu sageli halvatud. Šveitsi Konföderatsioon langes Prantsuse revolutsiooniarmee sissetungi ohvriks aastal 1798, pärast mida sai sellest lühiealine Helveetsia vabariik.