Värvus
From Wikipedia, the free encyclopedia
Värvus ehk värv on valguskiirguse omadus, mis avaldub erisuguse spektraalkoostise ja intensiivsusega kiirguste silmaga eristatavuses.
See artikkel räägib optika mõistest. Pigmenti ja sideainet sisaldava vedela, pastataoline või tahke aine kohta vaata artiklit Värv. Kvargi omaduse kohta vaata artiklit Värvilaeng. |
See artikkel vajab toimetamist. |
Värvus on määratletav kui
- nägemise element. Nägemisaisting oleneb peale valguskiirguse füüsikaliste omaduste ka silma värvihäälestusest, vaateobjekti taustast ja muudest vaatlusoludest;
- nähtava kiirguse füüsikaline omadus, mida saab üheselt kirjeldada värvikomponentidega ja kujutada punktina värvidiagrammil (vt värvimudel).
Värvust samastatakse mõnikord värviga, mis on laiem mõiste ja võib hõlmata ka värvust. Eriti liitsõnades on sageli 'värvus-' asemel 'värvi-', näiteks värviesitus, värvisügavus, värvitemperatuur, värvipimedus.
Värvusest tuleb eristada värvsust, sest viimase määramisel on tähtis vaid kiirguse spektraaljaotus, kuid mitte intensiivsus.
Looduses esinev valgus (teisisõnu kiirgus) on alati erineva lainepikkusega valguslainete ehk värvide segu; mitte ükski värvus, mis esineb kindla lainepikkusega, pole oma olemuselt loomulik. Sellel on kaks põhjust: esemete mittehomogeensus ja valgusallikate mittehomogeensus.
Teisisõnu pinnalt peegeldumisel või valguslaine kiirgamisel ei teki kindla lainepikkuse, sageduse ega intensiivsuse ehk energiatasemega valguslaineid. Kindla lainepikkusega valguse saamiseks kasutatakse lasereid. Omadust, mis eristab laseritest väljuvat ja looduses esinevat valgust, nimetatakse koherentsuseks.