maailma

finština

výslovnost

• IPA: [ˈmɑːˌilmɑ]

dělení

• maa-il-ma

etymologie

• maa („země“) + ilma („vzduch“)

podstatné jméno

skloňování

skloňování podle vzoru katiska
Substantivum	singulár	plurál
nominativ	maailma	maailmat
genitiv	maailman	maailmoiden maailmoitten maailmojen (maailmain)
akuzativ	maailman maailma	maailmat
partitiv	maailmaa	maailmoita maailmoja
essiv	maailmana	maailmoina
translativ	maailmaksi	maailmoiksi
inessiv	maailmassa	maailmoissa
elativ	maailmasta	maailmoista
illativ	maailmaan	maailmoihin
adessiv	maailmalla	maailmoilla
ablativ	maailmalta	maailmoilta
allativ	maailmalle	maailmoille
abessiv	maailmatta	maailmoitta
komitativ	—	maailmoine
instruktiv	—	maailmoin

význam

1. svět

související

• maailmansota
• maailmankieli
• maailmanennätys

slovní spojení

• kaikkialla maailmassa