poen

From Wiktionary, the free dictionary

Remove ads

Enw

poen b (lluosog: poenau)

  1. Dioddefaint neu wynegu corfforol; teimlad amhleserus.
    Stopiais redeg pan deimlais boen yn fy nhroed.

Cyfystyron

Termau cysylltiedig

Cyfieithiadau

Wikiwand - on

Seamless Wikipedia browsing. On steroids.

Remove ads