Koroonapandeemia Soomes
From Wikipedia, the free encyclopedia
Koroonapandeemia Soomes on osa 2019. aasta sügisel Hiinast Wuhanist alanud ja 2020. aasta märtsis pandeemiaks kasvanud kiiresti leviva SARS-CoV-2 koroonaviiruse põhjustatud ülemaailmsest koroonapandeemiast.
See artikkel vajab ajakohastamist. |
Koroonapandeemia Soomes | |
Osa üleilmsest koroonapandeemiast | |
COVID-19 esinemissagedus Soomes | |
Surmajuhtumite arv inimese kohta | |
Haigus | COVID-19 |
---|---|
Viirus | SARS-CoV-2 |
Kestus | 28. jaanuar 2020 – |
Asukoht | Soome |
Esmajuhtum | Lapimaa |
Meetmed | eriolukord (16. märtsist) |
Tagajärjed | |
Tehtud teste | 111 983 (6.05.2020) |
Nakatunuid | 1 463 644 (9.03.2023)[1] |
Surmi | 8967 (9.03.2023)[2] |
Surmavusmäär | 0,57% (5. I 2023) |
Ennetus | |
Haldusmeetmed | liikumis- ja kogunemispiirangud |
Ametlik teave | |
Võrguteavikud | Ajankohtaista koronaviruksesta |
Meediafailid Wikimedia Commonsis |
Esimene nakatumisjuhtum tuvastati Soomes 28. jaanuaril 2020. Nakatunu oli 32-aastane Hiinast Wuhanist pärit naine.[3]
16. märtsil kuulutas valitsus välja eriolukorra.
19. märtsil keelas valitsuse kriisikomisjon alates 22. märtsist pendelrände Soome ja Eesti vahel. Samas ei muutnud Soome võimud pendelrände korda Soome piiridel Rootsi ja Norraga.[4]
20. märtsil suri esimene koroonaviirusega nakatunu.
28. märtsil eraldati Uusimaa maakond muust Soomest.[5]
11. aprillil jõustus kuni 13. maini kehtestatud täiendav reisikeeld, mille kohaselt ei ole lubatud välismaalt laevaga saabuvatel reisijatel enam riiki siseneda.[6]
15. aprillil lõpetas valitsus Uusimaa eraldamise muust Soomest.[7]