7. Eesti Laskurdiviis
From Wikipedia, the free encyclopedia
7. Eesti Laskurdiviis (vene 7-я Эстонская стрелковая дивизия) (s/o 61429), oli Teise maailmasõja ajal NSV Liidu Punaarmee koosseisu formeeritud põhiliselt eestlastest koosnev rahvusväeosa, 8. Eesti Laskurkorpuse koosseisus.
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
7. Eesti Laskurdiviis | |
---|---|
Tegev | 1941–1945 |
Riik | NSV Liit |
Kuuluvus | Punaarmee 8. Eesti Laskurkorpus |
Suurus |
diviis 12 676, 25.07.1942 10 052, 11.1942 6, 142, 01.02.1943 8 895, 01.08.1944 |
Osa | 8. Eesti Laskurkorpus |
Garnison/staap |
27. Laskurpolk 300. Laskurpolk 354. Laskurpolk 23. suurtükiväepolk 45. üksik tankipolk 761. suurtükiväepolk |
Tähtpäevad | 9. oktoober 1942, lahingulipu annetamine |
Lahingud |
Teine maailmasõda Idarinne Velikije Luki operatsioon Kuramaa lahingud |
Ülemad | |
Märkimisväärsed ülemad |
alampolkovnik/polkovnik Karl Kanger kindralmajor Lembit Pärn polkovnik August Vassil kindralmajor Karl Allikas |
Punaarmee 7. Eesti Laskurdiviisi formeerimise aluseks oli 18. detsembril 1941 antud NSV Liidu Riikliku Kaitsekomitee (GKO) käskkiri Uurali Sõjaväeringkonnas laskurdiviisi moodustamiseks alates 25. detsembrist 1941.
25. septembril 1942 moodustati 7. ja 249. Eesti Laskurdiviisist 8. Eesti Laskurkorpus. Korpus saadeti laiali 28. juunil 1945. Aktiivselt tegutses Eesti Laskurkorpus, mille osa oli 7. Eesti Laskurdiviis, 7. novembrist 1942 kuni 9. maini 1945.
22. oktoobril 1944 anti diviisile Tallinna nimi, 16. detsembril 1944 autasustati seda Punalipu ordeniga.
28. juunil 1945 nimetati diviis ümber 118. Punalipuliseks Tallinna Kaardiväelaskurdiviisiks.