For faster navigation, this Iframe is preloading the Wikiwand page for Algol-60.

Algol-60

Allikas: Vikipeedia

Algol-60
Väljalaskeaeg 1960
Looja Peter Naur, John Backus jne 13 liikmeline rahvusvaheline töögrupp 7 riigist



See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2010) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Algol-60 on keele Algol (ALGOrithmic Language) klassikaks kujunenud versioon. Arv 60 nimes viitab 1960. aastale, mil kõnealune versioon avalikustati. Algol-60 ei olnud algselt tavaline programmeerimiskeel, vaid pigem algoritmiline keel teadusartiklite publitseerimiseks. Siiski otsustati üsna pea Algol-60 realiseerida. Kusjuures standardid puudusid ja seega olid realiseerijatel vabad käed. Seetõttu loodi mitu erinevat realisatsiooni.[1] Algol ja COBOL olid esimesed programmeerimiskeeled, mis standardiseeriti. Algol standardis ISO 1538.

Algol-60 arenes välja Algol-58-st ja põhineb Fortranil. Algol-60 oli esimene rahvusvahelises koostöös loodud programmeerimiskeel. Arendusmeeskonda kuulus 13 inimest 7 riigist: Taanist, Inglismaalt, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Hollandist, Šveitsist ja USAst. Tuntumad nimed sellest seltskonnast on Peter Naur ja John Backus.[2]

Omadusi

Uuendusena võrreldes eelmise versiooniga võeti Algol-60-s kasutusele plokkstruktuurid. Nende eraldajatena kasutati enamasti võtmesõnu BEGIN ploki alguses ja END ploki lõpus. Alamprogrammidele argumentide edastamiseks kasutati kahte viisi: väärtuse järgi ja nime järgi väljakutsed.[3]

Kuna Algol-60 ei olnud mõeldud reaalseks programmeerimiseks, vaid pigem algoritmide publitseerimiseks, siis puudus algselt sisend ja väljund. Siiski, kui Algol-60-t realiseerima hakati, siis lisati sisendi ja väljundi tugi.

Algol-60 toetab tingimuslause if-then-else konstruktsiooni ja ka tsükleid ning tsüklitingimuse kontrolli. Samuti on Algol-60-s võimalik kasutada rekursiooni. Lisaks sellele toetab Algol-60 dünaamilisi massiive, reserveeritud võtmesõnu ja kasutaja defineeritud andmetüüpe.

Realisatsioone

Nõukogude Liidu ajast mõned tuntumad realisatsioonid:

  • Malgol – autor Malle Kotli (realisatsiooni nimi tuleneb väidetavalt sellest, et realisatsioon on kirjutatud arvutile Minsk-22 või siis modulaarne algol)
  • Velgol – autor Vello Kuusik
  • АЛГАМС – TPIs tehtud (projektijuhid Tõnu Lume ja Leo Prisk, juhendaja Leo Võhandu)

Tere, Maailm!

Tere, Maailm! programm Algol-60-s[4]

BEGIN
FILE F (KIND=REMOTE);
EBCDIC ARRAY E [0:14];
REPLACE E BY "Tere, Maailm!";
WHILE TRUE DO
  BEGIN
  WRITE (F,*,E);
  END;
END.

Viited

  1. Ain Isotamm. Programmeerimiskeeled, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007
  2. "ALGOL-60". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. juuni 2002. Vaadatud 2. juunil 2002.
  3. The ALGOL Programming Language
  4. "Hello world! Algol-60's". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. juuni 2002. Vaadatud 20. juunil 2002.
{{bottomLinkPreText}} {{bottomLinkText}}
Algol-60
Listen to this article

This browser is not supported by Wikiwand :(
Wikiwand requires a browser with modern capabilities in order to provide you with the best reading experience.
Please download and use one of the following browsers:

This article was just edited, click to reload
This article has been deleted on Wikipedia (Why?)

Back to homepage

Please click Add in the dialog above
Please click Allow in the top-left corner,
then click Install Now in the dialog
Please click Open in the download dialog,
then click Install
Please click the "Downloads" icon in the Safari toolbar, open the first download in the list,
then click Install
{{::$root.activation.text}}

Install Wikiwand

Install on Chrome Install on Firefox
Don't forget to rate us

Tell your friends about Wikiwand!

Gmail Facebook Twitter Link

Enjoying Wikiwand?

Tell your friends and spread the love:
Share on Gmail Share on Facebook Share on Twitter Share on Buffer

Our magic isn't perfect

You can help our automatic cover photo selection by reporting an unsuitable photo.

This photo is visually disturbing This photo is not a good choice

Thank you for helping!


Your input will affect cover photo selection, along with input from other users.