Algoritm

Algoritm

Algoritm on astmeline tegevusjuhis, juhend või eeskiri mingi tegevuse sooritamiseks või eesmärgi saavutamiseks. Kõige sagedamini kasutatakse seda terminit <a href="/et/Matemaatika" title="Matemaatika" class="wl">matemaatilise</a> ülesande lahendamiseks mõeldud eeskirja kohta. Algoritmi esitust mingis <a href="/et/Formaalne_keel" title="Formaalne keel" class="mw-redirect wl">formaalses keeles</a>, tavaliselt <a href="/et/Programmeerimiskeel" title="Programmeerimiskeel" class="wl">programmeerimiskeeles</a> või <a href="/et/Masinakood" title="Masinakood" class="mw-redirect wl">masinakoodis</a>, nimetatakse <a href="/et/Arvutiprogramm" title="Arvutiprogramm" class="wl">arvutiprogrammiks</a>. 

Sõna "algoritm" tuleb <a href="/et/9._sajand" title="9. sajand" class="wl">9. sajandi</a> <a href="/et/Araabia" title="Araabia" class="wl">araabia</a> matemaatiku <a href="/et/Muḩammad_ibn_Mūsā_al-Khwārizmī" title="Muḩammad ibn Mūsā al-Khwārizmī" class="wl">Muḩammad ibn Mūsā al-Khwārizmī</a> hüüdnimest "al-Horazmi" ('<a href="/et/Horezm" title="Horezm" class="wl">horezmlane</a>') tema sünnilinna, praeguses <a href="/et/Usbekistan" title="Usbekistan" class="wl">Usbekistanis</a> asuva <a href="/et/Hiiva" title="Hiiva" class="wl">Hiiva</a> tolleaegse nime järgi. Al-Horazmi tööd tõlgiti <a href="/et/12._sajand" title="12. sajand" class="wl">12. sajandil</a> <a href="/et/Ladina_keel" title="Ladina keel" class="wl">ladina keelde</a> ja autorinimeks märgiti Algorithmi. Selle töö kaudu jõudis <a href="/et/Lääne-Euroopa" title="Lääne-Euroopa" class="wl">Lääne-Euroopasse</a> mitu <a href="/et/Võrrand" title="Võrrand" class="wl">võrrandite</a> lahendamise eeskirja, mis kõik algasid fraasiga "Nõnda kõneles Algorithmi ...". Selle järgi hakatigi üksikasjalikke tegutsemisjuhiseid algoritmideks kutsuma.

Mittematemaatiliste algoritmidega puutume kokku iga päev, näiteks kokaraamatus olevad retseptid või sõbrale jäetud juhised kohtumispaika jõudmiseks. Algoritmid on ka koolis õpetatavad mitmekohaliste <a href="/et/Arv" title="Arv" class="wl">arvude</a> kirjaliku <a href="/et/Liitmine" title="Liitmine" class="wl">liitmise</a>, <a href="/et/Lahutamine" title="Lahutamine" class="wl">lahutamise</a>, <a href="/et/Korrutamine" title="Korrutamine" class="wl">korrutamise</a> ja <a href="/et/Jagamine" title="Jagamine" class="wl">jagamise</a> eeskirjad.

Esimesed katsed anda algoritmile matemaatiliselt range kuju tehti <a href="/et/1920._aastad" title="1920. aastad" class="wl">1920. aastatel</a>. Esmalt arvati, et formaliseerimiseks kõlbab lihtrekursiivne funktsioon. <a href="/et/1928" title="1928" class="wl">1928</a> avaldas Wilhelm Ackermann näite <a href="/et/Funktsioon_(matemaatika)" title="Funktsioon (matemaatika)" class="wl">funktsioonist</a>, mis on algoritmiliselt arvutatav, kuid ei ole lihtrekursiivne. <a href="/et/1930._aastad" title="1930. aastad" class="wl">1930. aastatel</a> lõid <a href="/et/Alonzo_Church" title="Alonzo Church" class="wl">Alonzo Church</a> ja Stephen Kleene <a href="/et/Lambdaarvutus" title="Lambdaarvutus" class="mw-redirect wl">lambdaarvutuse</a>. Sel ajal lõid ka <a href="/et/Alan_Turing" title="Alan Turing" class="wl">Alan Turing</a> ja Emil Leon Post <a href="/et/Turingi_masin" title="Turingi masin" class="wl">Turingi masina</a> ning <a href="/et/Kurt_Gödel" title="Kurt Gödel" class="wl">Kurt Gödeli</a> ja Jacques Herbrand võtsid kasutusele täisrekursiivse funktsiooni mõiste.

Algoritm on astmeline tegevusjuhis, juhend või eeskiri mingi tegevuse sooritamiseks või eesmärgi saavutamiseks. Kõige sagedamini kasutatakse seda terminit matemaatilise ülesande lahendamiseks mõeldud eeskirja kohta. Algoritmi esitust mingis formaalses keeles, tavaliselt programmeerimiskeeles või masinakoodis, nimetatakse arvutiprogrammiks.  Sõna "algoritm" tuleb 9. sajandi araabia matemaatiku Muḩammad ibn Mūsā al-Khwārizmī hüüdnimest "al-Horazmi" tema sünnilinna, praeguses Usbekistanis asuva Hiiva tolleaegse nime järgi. Al-Horazmi tööd tõlgiti 12. sajandil ladina keelde ja autorinimeks märgiti Algorithmi. Selle töö kaudu jõudis Lääne-Euroopasse mitu võrrandite lahendamise eeskirja, mis kõik algasid fraasiga "Nõnda kõneles Algorithmi ...". Selle järgi hakatigi üksikasjalikke tegutsemisjuhiseid algoritmideks kutsuma. Mittematemaatiliste algoritmidega puutume kokku iga päev, näiteks kokaraamatus olevad retseptid või sõbrale jäetud juhised kohtumispaika jõudmiseks. Algoritmid on ka koolis õpetatavad mitmekohaliste arvude kirjaliku liitmise, lahutamise, korrutamise ja jagamise eeskirjad. 