Allergia - Wikiwand
For faster navigation, this Iframe is preloading the Wikiwand page for Allergia.

Allergia

Allikas: Vikipeedia

Allergia[1] (ld allergia) ehk ülitundlikkus on organismi häireseisund, mille korral mõni iseenesest kahjutu aine (allergeen) kutsub esile spetsiifiliste antikehade tootmise immuunsüsteemi poolt. Antigeenireaktsiooniga kaasnevad haigusnähud. See on immuunsüsteemi teatud liiki ülitundlikkus mingi aine suhtes.

Inimene, kes on allergiline mingi allergeeni suhtes, on allergik ehk allergiahaige.

Allergiliste reaktsioonide vormid[1]:

  • I tüüp – anafülaktiline reaktsioon, atoopia;
  • II tüüp – tsütotoksiline reaktsioon ehk tsütolüütiline reaktsioon, mille korral liitub antikeha rakupinnaga ning rakk allub seejärel T-rakkude tsütolüütilisele toimele, fagotsütoosile või komplemendi esilekutsutud rakuhävimisele;
  • III tüüp – kompleksivahenduslik reaktsioon;
  • IV tüüp – rakuvahenduslik reaktsioon ehk rakuvahenduslik ülitundlikkus, mille korral põhjustavad T-rakud ja makrofaagid suhteliselt aeglast koehävingut (24 kuni 48 tunni jooksul).

Allergiahaigused

Antigeenireaktsiooniga kaasnevaid haigusnähte seostatakse paljude haiguslike seisunditega[2]:

  • allergiline alveoliit
  • allergiline angiit
  • allergiline aspergilloos
  • allergiline kontaktdermatiit
  • allergiline riniit
  • allergiline sinusiit
  • allergiline dermatiit
  • allergiline konjunktiviit
  • allergiline laupõletik
  • allergiline nohu
  • allergiline valgustundlikkus
  • atoopiline dermatiit
  • kutsenohu
  • kutseastma
  • laste astma
  • putukaallergia
  • ravimite põhjustatud ülitundlikkusreaktsioonid
  • toiduülitundlikkus
  • täiskasvanute astma
  • urtikaaria
  • ülitundlikkusveritähnus jpt.

Sümptomid

Allergiahaigusel on palju võimalikke sümptomeid. Sagedasemad neist on nohu, hingamisraskused, aevastushood, silmapõletik ja nahalööve.

Ülitundlikkus ravimite suhtes

Bioloogiline ravi

Next.svg Pikemalt artiklis Immuunteraapia

Erinevate haiguste (reumatoidartriit, pahaloomulised kasvajad jpt) bioloogilises ravis kasutatavate bioloogiliste ravimite (näiteks monokloonsed antikehad, lahustuva tuumorinekroosifaktori alfa retseptor jpt) immuunteraapia tulemusel tekkivat potentsiaalset eluohtlikku 'tsütokiinide tormi' laadset seisundit ehk tsütokiinimürgistust (või ka tsütokiiniülitundlikkust), mille tunnusteks on palavik, punetus, hüpotensioon, liigesevalu, õhupuudus ja muud sümptomid, nimetatakse cytokine release syndrome '​iks (CRS).[3]

Ajalugu

Allergiasümptomeid kirjeldas esimesena inglise arst ja teadlane John Bostock, kui ta tutvustas 16. märtsil 1819 Londoni kuningliku meditsiini- ja kirurgiaühingu koosolekul heinanohu kliinilisi sümptomeid.[4]

Termini allergy (ingl) võttis esimesena kasutusele Austria teadlane ja pediaater vabahärra Clemens Peter von Pirquet (12. mai 187428. veebruar 1929).[5]

Termin

Anglosaksi meditsiinikirjanduses kasutatakse allergia sünonüümina sõna "ülitundlikkus" (hypersensitivity).

Põhjamaade praktikas peetakse ülitundlikkuseks nii neid ülitundlikkusreaktsioone, kus avaldub immunoloogiline mehhanism, nagu allergia, kui ka ülitundlikkusreaktsioone, kus ei osale immunoloogilist vastust, nagu intolerantsus, idiosünkraasia.[6]

Vaata ka

Viited

  1. 1,0 1,1 "Meditsiinisõnastik" 31:2004.
  2. Maie Laaniste (toimetaja), Heli Kõiv (tõlkija), Katrin Hallas (keeletoimetaja), "Allergoloogia", AS Medicina, 2 trükk, 2002, ISBN 9985 829 40 9
  3. Daniel W. Lee, Rebecca Gardner, David L. Porter, Chrystal U. Louis, Nabil Ahmed, Michael Jensen, Stephan A. Grupp, ja Crystal L. Mackall, Current concepts in the diagnosis and management of cytokine release syndrome, 10. juuli 2014, veebiversioon (vaadatud 18.09.2014)(inglise keeles)
  4. "16. märtsil 1819 kirjeldati esmakordselt allergia sümptomeid" ERR Teadus, 16. märts 2014
  5. Mark Jackson,Allergy: The History of a Modern Malady, Reaktion Books Ltd, lk 10, 2006, ISBN 1 8 189 2713
  6. Eritoimetaja Maie Laaniste, keeletoimetaja Katrin Hallas, tõlkija Heli Kõiv, "Allergoloogia", lk 393, 2002, AS Medicina, ISBN 9985-829-40-9

Kirjandus

  • Maie Laaniste (toimetaja), Heli Kõiv (tõlkija), Katrin Hallas (keeletoimetaja), "Allergoloogia", AS Medicina, 2 trükk, 2002, ISBN 9985 829 40 9.
  • Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus Medicina, 6 trükk, lk 259–260, 2011, toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, ISBN 9985-829-36-0.
{{bottomLinkPreText}} {{bottomLinkText}}
Allergia
Listen to this article