Antotsüaniinid
From Wikipedia, the free encyclopedia
Antotsüaniinid ehk antotsüaanid on flavonoidide klassi kuuluvad vees lahustuvad pigmentained. Need pigmendid on antotsüanidiinide glükosiidid. Iga antotsüaniin koosneb kolmest osast: hüdroksüülitud tuumast (aglükoon), sahhariidkomponendist ja vastasioonist. Sahhariidideta antotsüaniinide analooge kutsutakse antotsüanidiinideks või lihtsalt aglükoonideks. Põhilised taimedest leitud aglükoonid on tsüanidiin, peonidiin, delfinidiin, petunidiin, malvidiin ja pelargonidiin. Tsüanidiin-3-glükosiid on enim esinev antotsüaniin taimedes.[2] Praeguseks on loodusest leitud üle 600 erineva antotsüaniini.[3]
Olenevalt pH-st, temperatuurist, valgusest ja antotsüaniini struktuurist võivad need pigmendid värvuselt olla punased, lillad või sinised. Antotsüaniine leidub looduslikult paljudes lilledes ja köögi- ning puuviljades. Antotsüaniinide rikkad on näiteks mustikad, mustad sõstrad ja punased sõstrad, kirsid, viinamarjad, jõhvikad, maasikad, õunad ning pirnid[4]. Köögiviljadest näiteks punapeet, baklažaan, punane kapsas ja must porgand.[2][5]
Antotsüaniinide kõik funktsioonid taimes pole veel täpselt teada. Nende pigmentide esinemine viljades ja õites meelitab ligi tolmeldajaid ning aitab kaasa seemnelevikule. Arvatakse, et antotsüaniinid aitavad taimedel toime tulla stessiga, mida põhjustavad näiteks UV-kiirgus või patogeenid.[7]