Arenenud riik
From Wikipedia, the free encyclopedia
Arenenud riik, industrialiseerunud riik, arenenud maa või majanduslikult arenenum riik (inglise keeles more economically developed country, lühend MEDC) on suveräänne riik, mis kuulub kõrgema arengutaseme ja arenenud turumajandusega tööstusriikide hulka.[1] Varem nimetati antud riike tööstusmaadeks, ent praeguseks on see nimetus vananenud, sest kõrgem arengutase ei sõltu enam niivõrd tööstuse, kuivõrd teeninduse, sh nn teadusalase arengu, infoteeninduse jms tasemest. [2] Tavalisemateks majanduse arengu mõõtmise kriteeriumiteks on: sisemajanduse kogutoodang (SKT), sissetulek elaniku kohta, industrialiseerimise tase, laialdase infrastruktuuri tase ja üleüldine elustandard.[1] See, millist kriteeriumit kasutada ja millised riigid selle alla klassifitseeruvad kui arenenud, sõltub debattidest ja vastavatest kokkulepetest.
Arenenud riikide hulka kuuluvad postindustriaalse majandusega riigid. Nendes riikides on teenindus-, ehk tertsiaarne sektor ülekaalus ja arenenum kui majandus- ehk sekundaarne sektor. Arenenud riike vastandatakse arenguriikidega, mis on hetkel alles industrialiseerimise arengujärgus, ja arenemata riikidega, mis on pre-industriaalsed ja kus toimib peaaegu täielikult agraarühiskond. Vastavalt Rahvusvahelisele Valuutafondile (ingl.k International Monetary Fund -IMF) moodustavad edasijõudnud majandusega riigid 2014. aastal 49% ülemaailmsest SKP-st.[3] 2013. aastal 10 edasijõudnuma majandusega riiki nominaalse SKP alusel olid Ameerika Ühendriigid, Jaapan, Saksamaa, Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Hiina, Brasiilia, Itaalia, Venemaa ja India.[4]