Autoriõigus
From Wikipedia, the free encyclopedia
Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum.[1] Autoriõiguseks nimetatakse ka juriidiliste normide kogumit, mis autorite õigusi käsitlevad. Eestis käsitleb autorite õigusi ja nende kaitset autoriõiguse seadus.[2]
Autoriõigus kaitseb teoseid. Autoriõiguse seaduse kohaselt loetakse teoseks "mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus" (AutÕS § 4 (2)).
Autoriõigus kui juriidiline valdkond sai Euroopas alguse 17. sajandil, kui Inglise parlament kehtestas 1662. aastal trükikodade litsentsimise seadusega (Licensing of the Press Act 1662) litsentsitud raamatute registri. Briti ja Ameerika autoriõigus ("copyright") keskendub peamiselt teoste kirjastajate õiguste kaitsele, Mandri-Euroopa (kuhu kuulub ka Eesti) autoriõigus ("droit d'auteur") käsitleb õigusi ennekõike teose autori seisukohast.
Algselt oli autori eksklusiivsete varaliste õiguste kehtivus lühike, Ameerika Ühendriikides näiteks 14 aastat, mida sai pikendada veel kord 14 aastaks. Tänapäeval on autoriõigus laienenud üha suuremale hulgale kultuurivaldkondadest ning oluliselt pikenenud – Euroopa Liidus kehtivad eksklusiivsed varalised õigused üldjuhul 70 aastat pärast autori surma.
Kaitstud õigustega teoste kõrval määratleb autoriõigus ka vaba kasutuse tingimused, mis on eri riikides üpriski erinevad. Vabalt (tasuta ja autori loata) on kasutatavad näiteks teosed, mille õiguste tähtaeg on möödunud või mis on autori poolt avaldatud vabakasutuslitsentsi all (nt Creative Commons). Teatud tingimustel võivad olla vabalt kasutatavad orbteosed ehk teosed, mille autorit pole võimalik leida. Anglosaksi maade õigustraditsioonis on erandiks ka fair use (USAs) ja fair dealing (Suurbritannias), mis annavad võimaluse kasutada kaitstud õigustega teoseid eesmärkidel, mille puhul ühiskonna huvid kaaluvad üles autori võimaliku kahju.