For faster navigation, this Iframe is preloading the Wikiwand page for Avatud süsteemide sidumise arhitektuur.

Avatud süsteemide sidumise arhitektuur

Allikas: Vikipeedia

See artikkel vajab toimetamist. (November 2009) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Avatud süsteemide sidumise arhitektuur (inglise Open Systems Interconnection, OSI) on ISO ja ITU-T koostöös 1977. aastal valminud andmesideprotokollide kontseptuaalne mudel (OSI-mudel)[1]. Seda hallatakse standardiga ISO/IEC 7498.

OSI-baasmudel (ka OSI-raammudel) on seitsmekihilise arhitektuuriga ning see annab loogilise struktuuri konkreetsetele andmesidevõrkude standarditele[1]. OSI-baasmudeli kohaselt jagatakse sõnumi edastamiseks vajaminevad funktsioonid 7 kihi vahel. Iga kiht suhtleb otseselt vaid naaberkihtidega ja madalamate kihtide kaudu ühenduspartneri sama kihiga. Iga kiht täidab ühte osa tervikust.

OSI-projekt lõpetati 1996. aastal[1]. Praegu kasutatakse seda mudelit õppevahendina andmesidevõrkude tööpõhimõtete tundma õppimiseks[1].

OSI-mudeli 7 kihti

OSI raammudel
Andmeühik Kiht Funktsioon
Võrguseadme
kihid
Andmed 7. Rakenduskiht Suhtlemine rakendustega
6. Esitluskiht Andmeedastus ja krüpteerimine
5. Seansikiht Hostidevaheline kommunikatsioon
Segment 4. Transpordikiht Otspunktide vaheline ühendus ja usaldatavus (TCP)
Edastus-
keskkonna
kihid
Pakett 3. Võrgukiht Marsruutimine ja loogiline adresseerimine (IP)
Kaader 2. Kanalikiht (lülikiht) Füüsiline adresseerimine (MAC & LLC)
Bitt 1. Füüsiline kiht Meediumi, signaali ja andmete binaarne edastus

Füüsiline kiht ühendab seadme meediumiga (edastuskeskkonnaga) ja edastab andmed füüsilise bitijadana.

Kanalikiht ehk lülikiht ehk andmelülikiht (data link layer) jagab andmepaketid enne füüsilisse kihti saatmist kaadriteks ning võtab füüsilisest kihist vastu kinnituskaadreid (kaadreid, mis vastuvõtupool veakontrolliks tagasi saadab), teostab veakontrolli ning vea avastamise korral edastab kaadri uuesti. See omakorda jaguneb kaheks alamkihiks:

a) ülemine loogilise lüli reguleerimiskiht (LLC) tagab universaalse liidese kanalite vahetuseks võrgukihiga;

b) alumine meediapääsu reguleerimiskiht (MAC), mille ülesandeks on adresseerimine ja kanalipöörduse juhtimine.

Võrgukiht kontrollib sõnumite marsruutimist võrgus. Levinuim võrgukihi protokoll on IP.

Transpordikiht korraldab sõnumite transporti (TCP).

Seansikiht korraldab dialoogi kahe jaama vahel ja teisendab nimesid ja aadresse.

Esitluskiht määrab andmete edastusviise ja tegeleb kodeerimise/dekodeerimisega.

Rakenduskiht suhtleb teenuseid kasutatavate rakendusprotsessidega (nt elektronposti klient).

Ajalugu

Arvutivõrkude algusaegadel (1970. aastad) oli igal suuremal arvutitootjal ka oma arvutivõrgu protokoll:

  • DIX – Digital/Intel/Xerox, PARC-is loodi ka Ethernet
  • DNA (Digital Network Architecture) Digital Equipmentil
  • SNA (System Network Architecture) IBM-il.
  • CYCLADES

Need protokollid ei olnud ühilduvad ja võrgus said koos töötada vaid ühe tootja arvutid. Eeltoodud probleemi lahendamiseks alustas Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon ISO 1977. aastal mudeli loomist, mis võimaldaks erinevate tootjate seadmetel töötada koos ühes arvutivõrgus. 1983 tutvustas ISO töö tulemust, OSI raammudelit – avatud süsteemide ühendamise mudelit.

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 e-Teatmik (vaadatud 03.09.2012)
{{bottomLinkPreText}} {{bottomLinkText}}
Avatud süsteemide sidumise arhitektuur
Listen to this article

This browser is not supported by Wikiwand :(
Wikiwand requires a browser with modern capabilities in order to provide you with the best reading experience.
Please download and use one of the following browsers:

This article was just edited, click to reload
This article has been deleted on Wikipedia (Why?)

Back to homepage

Please click Add in the dialog above
Please click Allow in the top-left corner,
then click Install Now in the dialog
Please click Open in the download dialog,
then click Install
Please click the "Downloads" icon in the Safari toolbar, open the first download in the list,
then click Install
{{::$root.activation.text}}

Install Wikiwand

Install on Chrome Install on Firefox
Don't forget to rate us

Tell your friends about Wikiwand!

Gmail Facebook Twitter Link

Enjoying Wikiwand?

Tell your friends and spread the love:
Share on Gmail Share on Facebook Share on Twitter Share on Buffer

Our magic isn't perfect

You can help our automatic cover photo selection by reporting an unsuitable photo.

This photo is visually disturbing This photo is not a good choice

Thank you for helping!


Your input will affect cover photo selection, along with input from other users.