Biokilereaktor
From Wikipedia, the free encyclopedia
Biokilereaktor ehk biofilter ehk biokilepuhasti on reovee aeroobse biokeemilise puhastamise seade, mis on poorse täidisega (30–60 mm), täitematerjaliks võib olla tardkivikillustik, keramsiit, räbu või plastelement. Filtrielementidele moodustub 2–3 mm paksune bioloogiline kile, milles elavad organismid toituvad reovees sisalduvast orgaanilisest aineist.[1][2]
Biokile on üldjuhul kahekihiline, koosnedes aeroobsest ja anaeroobsest kihist. Aeroobne kiht paikneb anaeroobse kihi peal. Aeroobses kihis elavad peamiselt heterotroofsed bakterid, kes paljunevad kiiresti, ning autotroofsed nitrifitseerijad, kes kasvavad aeglasemini juurde. Alumises kihis (anaeroobsses kihis) on obligatoorsed ja fakultatiivsed anaeroobid – nende hulgas ka denitrifitseerijad. Pealiskihis on tihti ka seeni ja filtri pinnal vetikaid, ainurakseid, usse ja putukaid.[1][3]