Turbo Pascal on Pascal programmeerimiskeele täielik tarkvaraarendussüsteem, mis hõlmab kompilaatorit ning integreeritud arenduskeskkonda (IDE). Turbo Pascal töötab operatsioonisüsteemidega CP/M, CP/M-86 ning MS-DOS. Turbo Pascali arendajaks oli Philippe Kahn'i juhtimisel firma Borland. Peamiselt nõudlikumale tarbijale oli Borland Pascali nime all turul Turbo Pascali täiuslikum versioon (kaasas oli rohkem teeke ning standardteegi algkood, versioonis 7.0 oli ka kaitstud režiimi (protected mode) jaoks kompileerimise võimalus). Borland Pascal oli laialdaselt kasutusel ka Borlandi poolt laiendatud ning ka üldtunnustatud Pascali dialekti nimetusena.
| Turbo Pascal | |
|---|---|
 | |
| Väljalaskeaeg | 1983 |
| Arendaja | Borland |
| OS | CP/M, CP/M-86, DOS, Windows 3.x, Macintosh |
Borland on vabakasutusse andnud kolm Turbo Pascali versiooni: 1.0, 3.02 ja 5.5 MS-DOS'ile, seda peamiselt nende ajaloolist väärtust silmas pidades.
Idee
Ajalooliselt oli programmeerijates toona sügavalt juurdunud arusaam, et programmeerimisel tuleb tingimata läbida kolm üksteisest täiesti erinevat tööetappi: redigeerimine, kompileerimine, linkimine. Iga etapi jaoks oli eraldi tööriist, mis oli loodud vaid selle etapi nõudmisi silmas pidades. Programmeerija kirjutas lähtekoodi, kasutades selleks tekstiredaktorit, kompilaator lõi sellest omakorda objektkoodi (sageli võis see võtta mitu läbimist), ning viimaks linkur kombineeris objektkoodi veel standardteekidega ning lõi täitefaili. Esimesena nägi selles eduvõimalust endale ja oma tarkvaraarendusvahendeid loovale vastloodud firmale Borland Philippe Kahn.
Varajastel 1980. aastatel olid personaalarvutitele programmeerimisvahendite loojad peamiselt IBM, Microsoft ja Lattice. Nad kõik tegid C kompilaatoreid (mõned tegid ka Pascali kompilaatoreid), mis kõik töötasid sarnasel meetodil. Näiteks Microsoft Pascal süsteemi kompilaator vajas lähtekoodi läbimiseks kahte etappi ning lisandus veel lõplik linkimise etapp (mis võis võtta minuteid (süsteemides, kus lisaandmekandjana sai kasutada vaid kahte disketti). See oli väga ressursimahukas ettevõtmine varajaste PC-arvuti mudelite piiratud võimaluste juures. Tarkvaraarendusvahendite loojad olid aga suunanud oma tooted peamiselt professionaalsetele arendajatele, ning nende põhivahendite hinnad (koos mõningate abistavate tööriistadega, nagu profiilijad) algasid sadadest dollaritest.
Kahni idee oli integreerida need eraldi funktsioonid ühte programmeerimisvahendite komplekti, panna see kiiremini tööle ning küsida selle kõige eest vaid väikest tasu. Selle asemel, et müüa seda läbi juba loodud müügikanalite (jae- ja hulgikaubanduse), müüs ta seda odavalt läbi postimüügi. Turbo Pascal on arvatavalt üldse esimene integreeritud arenduskeskkond (IDE).
Kõigele lisaks polnud Turbo Pascali ketastel, erinevalt suurtest tootjatest, mingit kopeerimiskaitset. Turbo Pascal tuli koos kuulsa raamatulitsentsiga: "Sa pead käsitlema seda tarkvara nagu raamatut – seda võib kasutada ükskõik kui palju inimesi, sa võid seda vabalt liigutada ühest arvutist teise". Kuna esimestel versioonidel polnud online-tuge, siis abi saamiseks Turbo Pascali juhendi hankimise vajadus toimis sisuliselt kopeerimisvastase kaitsena. Nii et väljend "käsitle seda kui raamatut" oli liigne, kuna kasutamiseks vajati igal juhul raamatut.
Vaata ka
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
