Brandenburgi piiskopkond
From Wikipedia, the free encyclopedia
Brandenburgi piiskopkond (ladina: Episcopatus Brandenburgensis või Dioecesis Brandenburgensis) oli katoliku piiskopkond, mille Saksamaa kuningas Otto I rajas aastal 948 Marca Geronis (Saksi Idamark) territooriumil Elbe jõest idas. Piiskopkond oli Magdeburgi peapiiskopkonna abipiiskopkond, selle tool asus Brandenburg an der Havelis.
See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2017) |
Artiklis puuduvad viited. (Aprill 2017) |
Hochstift Brandenburg 1165–1571 | |
Piiskopkonna territooriumid 1535. aasta paiku | |
Valitsusvorm | valitav monarhia |
---|---|
Osa | Saksa-Rooma riigist |
Pealinn |
Brandenburg an der Havel Ziesar (residents) |
Brandenburgi vürstlik piiskopkond (saksa: Hochstift Brandenburg) oli mõnda aega Saksa-Rooma riigi osariik, arvatavasti umbes aastast 1161/1165. Kuid Brandenburgi piiskopid ei suutnud kunagi saavutada kontrolli märkimisväärse territooriumi üle, neid varjutas Brandenburgi mark, mis istus algselt samas linnas. Kapiitel ja toomkirik, mida ümbritsesid muud kiriklikud institutsioonid, asusid toomkiriku saarel (Dominsel), mis moodustas vürstlik-piiskopliku toomkiriku puutumatuse ringkonna (Domfreiheit), eraldi Brandenburgi linnast. Alles aastal 1929 liidendati – vahepeal endine – puutumatuse ringkond linna endaga.