From Wikipedia, the free encyclopedia
Bristol Mercury oli Briti 9-silindriline tähtmootor, mis loodi varasema eduka Bristol Jupiter mootori arendusena ning seda kasutati 1930. ja 1940. aastail paljudel tsiviil- ja sõjalennukeil. Mitte segamini ajada samuti Roy Feddeni konstrueeritud 14-silindrilise Cosmos Mercury mootoriga aastast 1919!
Bristol Mercury | |
---|---|
Tootja | Bristol Aeroplane Company |
Paigutus | tähtmootor |
Kronoloogia | |
Eelkäija | Bristol Jupiter |
Järeltulija | Bristol Pegasus |
Töö Bristol Jupiter mootori järglase loomiseks algas Bristol Aeroplane Company mootoriosakonnas 1925. aastal. Roy Fedden otsustas kasutada uue mootori loomisel paljusid eduka eellase konstruktsioonielemente. Kuna selleks ajaks oli mootorite kõrgusomaduste parendamiseks kasutusele võetud ülelaadimine, siis arvas Fedden, et mootori võimsuse suurendamiseks ei teeks paha kerge ülerõhk kõigil kõrgustel. Mootori mõõtmete vähendamiseks otsustas ta vähendada kolvikäiku ühe tolli (25,4 mm) võrra. Tänu mootori väiksemale läbimõõdule oli võimalik suurendada mootori pöördeid. Suuremate pöörete tõttu tuli aga kasutada reduktorit. Kokkuvõtteks õnnestus säilitada esimestel Mercury mootoritel hoolimata väiksematest mõõtmetest ning töömahust Jupiteri mootorite võimsus. Hilisemate sarjade mootorid arendasid juba võimsust üle 800 hj.
Hiljem kasutas Fedden samu võtteid uue Jupiteriga samas mõõdus mootori Bristol Pegasus loomiseks. Algselt mõeldi, et väiksem Mercury leiaks kasutust hävituslennukitel ning suurem Pegasus pommituslennukeil, kuid Mercury võimsus oli piisav ka suurematel lennukeil kasutamiseks. Üks tuntumaid lennukeid, mille jõuallikaks Mercury sai, oli Bristol Blenheim 2-mootoriline pommituslennuk.
1938. aastal suutis Roy Fedden veenda lennundusministeeriumi Ameerika Ühendriikidest 100 oktaaniarvuga bensiini ostma ning Mercury oli esimene mootor, mida testiti ning serifitseeriti uue kütuse kasutamiseks. Kõrgem oktaaniarv võimaldas kasutada suuremat surveastet ning ülelaadimist ning seeläbi mootori võimsust veelgi suurendada. Mercury oli ka esimene Briti mootor, mis serifitseeriti muutuvsammuga propelleriga.
Uus mootor ei pälvinud algul suurt tähelepanu. Lennundusministeerium finantseeris vaid kolme prototüübi väljatöötamist. Ometi kujunes sellest taas Bristoli firma üks levinumaid mootoreid. Bristol Aeroplane Company ja selle varitehased valmistasid kuni 1945. aastani 20 700 seda tüüpi mootorit. Litsentsi alusel toodeti seda veel Poolas (kasutati PZL P.11 hävituslennukeil), Rootsis (toodeti NOHABi tehases, kasutati litsentsi alusel toodetud Gloster Gladiator hävituslennukeil ja Saab 17 pommituslennukeil), Itaalias (Alfa Romeo tehases Mercurius nime all), Tšehhoslovakkias (Walteri tehases) ja Soomes (Tampella tehases, kasutati litsentsi alusel ehitatud Bristol Blenheim pommituslennukeil).
Eestis kasutatud Letov Š-228E luure- ja pommituslennukid olid samuti varustatud Gnome-Rhône Mercure VII - Mercury meetermõõdustikus ja Prantsusmaal litsentsi alusel toodetud versiooniga, mille võimsus oli 500 hj (368 kW).
(1937) 820 hj
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Bristol Mercury |
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.