Caeliuse küngas

Caeliuse küngas (ladina keeles Collis Caelius, itaalia keeles Celio) on üks Rooma seitsmest künkast. Rooma legendaarse kolmanda kuninga Tullus Hostiliuse valitsemise ajal sunniti kogu muistse Latiumi linna Alba Longa elanikkond Caeliuse künkale ümber asuma.^[1] Titus Liviuse poolt edasi antud pärimuse järgi on küngas saanud nime etruskist üliku Caelius Vibenna järgi ja seda kas seetõttu, et ta rajas sinna asustuse või kuna tema sõber Servius Tullius soovis teda pärast ta surma sel viisil austada.

Caeliuse küngas lõunast vaadatuna

Seitset küngast ja Serviuse müüri kujutav Rooma kaart

Rooma riigi vabariigi ajajärgul oli Caeliuse küngas moekas elamupiirkond ja jõukate inimeste residentside asukoht. Caracalla termide kohal läbi viidud arheoloogiliste tööde käigus on leitud külluslike villade rususid koos seinamaalingute ja mosaiikidega. Caeliuse künkal asuvad ka Santi Giovanni e Paolo basiilika ja muistne Santo Stefano Rotondo basiilika, mis on kuulus oma tsentraliseeritud, ringikujulise põhiplaani poolest. Veel asuvad künkal San Gregorio Magno al Celio, San Tommaso in Formis ja Santa Maria in Domnica kirikud. Suure osa künkast võtab enda alla Villa Celimontana koos sinna juurde kuuluvate aedadega.

Tänapäevase haldusjaotuse järgi asub küngas Rooma 19. linnaosas (rione), mis kannab nime Celio.

Vaata ka

• Rooma seitse küngast

Viited

1. Titus Livius. "28-30". From the Founding of the City: Book 1: The Earliest Legends of Rome. Canon Roberts (tõlkija). Vaadatud 23.01.2011.

Allikad

• Titus Livius. "Linna rajamisest", 1. raamat.

Välislingid

• Samuel Ball Platner. "A Topographical Dictionary of Ancient Rome"