Õhulaev
From Wikipedia, the free encyclopedia
Õhulaevaks ehk dirižaabliks nimetatakse õhust kergemat, liikumiseks oma ajamiga varustatud õhusõidukit, mida on võimalik juhtida. See tähendab, et õhulaeva lennusuunda on võimalik muuta pööratavate propellerite ja aerodünaamiliste juhtpindade abil, see eristab õhulaeva kuumaõhupallist.
Enamasti on õhulaevad voolujoonelised horisontaalsuunalise tilgakujuga, et oleks võimalik kiiremini õhus liigelda. Voolujooneline kuju vähendab õhutakistust. Võõrsõna dirižaabel tuleb prantsuskeelsest sõnast dirigeable, mis tähendab ’juhitav’. Esimene õhulaeva lend toimus 1852. aastal. Õhulaevaga on võimalik arendada arvestatavat horisontaalkiirust, mis ulatub 130-160 km/h. Tänapäevase õhulaevaga on võimalik õhus püsida nädalaid.[1][2][3]