Vabadussõda
From Wikipedia, the free encyclopedia
Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt 28. novembrist 1918 kuni 2. veebruarini 1920. Lisaks hõlmas see Läti põhjaosas 15. juunist kuni 3. juulini 1919 peetud Landesveeri sõda baltisaksa väekoondiste vastu.[3]
See artikkel räägib Eesti Vabadussõjast, teiste konfliktide kohta, mida võidakse nimetada Vabadussõdadeks, vaata: Vabadussõda (täpsustus) |
See artikkel vajab toimetamist. |
Vabadussõda | ||||
---|---|---|---|---|
Toimumisaeg | 28. november 1918 – 2. veebruar 1920 | |||
Toimumiskoht | Eesti, Läti ning Vene SFNV Peterburi ja Pihkva kubermangud | |||
Tulemus |
Eesti võit
| |||
Territoriaalsed muudatused | Eesti iseseisvub | |||
Osalised | ||||
| ||||
Väejuhid või liidrid | ||||
| ||||
Väeüksused | ||||
| ||||
Jõudude suurus | ||||
| ||||
Kaotused | ||||
| ||||
|
Esimese maailmasõja käigus Eesti territooriumi hõivanud Saksa keisririigi väed olid sõja kaotanud ja seetõttu 1918 novembri lõpus Eestist lahkumas. Olukorda ära kasutades otsustas Venemaal revolutsiooni järel võimu haaranud Vladimir Lenini juhitav Nõukogude enamlaste (bolševike) valitsus Eesti territooriumi jõuga hõivata ja kehtestada ka seal enamliku terrorirežiimi.
Vabadussõja alguseks loetakse Nõukogude Punaarmee rünnakut Narvale 28. novembril 1918. Linn vallutati ning seda kaitsnud alavarustatud ja märkimisväärses arvulises vähemuses Eesti Rahvaväe üksused löödi tagasi. Järgmisel päeval kuulutasid enamlased Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni. Selle Nõukogude Venemaa relvajõududele toetunud lühiajalise nukuriigi loomisega lootsid enamlased, paraku asjatult, et edasine sõjaline konflikt kujuneks vähemalt näiliselt ümber Eesti-siseseks kodusõjaks.[14]
1919. aasta alguses jõudsid Punaarmee üksused Tallinnast 40 km kaugusele. Eesti väeosad taganesid kuni 4. jaanuarini 1919 ning läksid seejärel edukale vastupealetungile. 24. veebruariks 1919 oli Punaarmee kõikjalt Eesti territooriumilt välja tõrjutud ning valdav osa edasisest sõjategevusest toimus piiritagustel naaberaladel Venemaal ja Lätis.
31. detsembril 1919 sõlmisid Eesti ja Nõukogude Venemaa vaherahu, mis jõustus 3. jaanuaril 1920. Sõja ametlik lõpp saabus 2. veebruaril 1920 sõlmitud Tartu rahulepinguga, milles Nõukogude Venemaa valitsus tunnustas Eesti iseseisvust de jure ning loobus "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta".