Eesti haldusüksuse tüüp From Wikipedia, the free encyclopedia
Eestis on maakond 1. järgu haldusüksuse tüüp. Eestis on 15 maakonda.
See artikkel räägib Eesti haldusüksuse tüübist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Maakond (täpsustus) |
Lipp | Vapp | Maakond | Pindala (km²) | Rahvaarv (2023)[1] | Rahvastikutihedus (in/km²) |
---|---|---|---|---|---|
Harju maakond | 4327 | 638 076 | 147,46 | ||
Hiiu maakond | 1032 | 8 474 | 8,21 | ||
Ida-Viru maakond | 2972 | 133 358 | 44,87 | ||
Jõgeva maakond | 2545 | 27 739 | 10,90 | ||
Järva maakond | 2674 | 30 072 | 11,25 | ||
Lääne maakond | 1816 | 20 688 | 11,40 | ||
Lääne-Viru maakond | 3696 | 59 608 | 16,13 | ||
Põlva maakond | 2165 | 24 036 | 11,10 | ||
Pärnu maakond | 5419 | 87 418 | 16,13 | ||
Rapla maakond | 2765 | 34 038 | 12,31 | ||
Saare maakond | 2938 | 31 919 | 10,86 | ||
Tartu maakond | 3349 | 162 390 | 54,26 | ||
Valga maakond | 1917 | 28 114 | 14,67 | ||
Viljandi maakond | 3420 | 45 637 | 13,37 | ||
Võru maakond | 2305 | 34 317 | 14,89 |
1940. aastal oli Eestis 11 maakonda. Maakonnad likvideeriti Eesti NSVs 1950. aasta haldusreformiga. 1960. aastate haldusreformid jätsid varem arvukatest maarajoonidest alles 15, mis 1990. aastate algul nimetati ümber maakondadeks.
Rootsi valdused:
Poola valdused:
Taani valdus:
Eestimaa kubermang (provints):
Liivimaa kubermang (provints):
1938. aasta Maakonnaseaduse[2] § 1. kohaselt olid Vabariigi maakonnad: Harju, Järva, Lääne, Petseri, Pärnu, Saare, Viljandi, Tartu, Valga, Viru ja Võru.
Pärast Eesti okupeerimist ja annekteerimist, kuid enne teist maailmasõda säilis Eesti NSV-s algne haldusjaotus.
Eesti taasiseseisvumise protsessis, 1991. aasta 11. juulil võeti vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus kohaliku omavalitsuste terminite ja nimetuste korrastamise kohta, mille kohaselt kehtestati ametlikuks kasutamiseks Eesti Vabariigi maakondade nimetused[3]
Taasiseseisvunud Eestis on uued maakonnad: Hiiu, Ida-Viru, Jõgeva, Lääne-Viru, Põlva ja Rapla. Enam pole Petseri maakonda (Petseri maakond on de facto Venemaa Föderatsiooni kontrolli all).
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.