Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee
From Wikipedia, the free encyclopedia
Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee (Временный Ревком Эстонии) oli Nõukogude Venemaal Petrogradis 15. oktoobril 1918 VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee poolt moodustatud organiseerimisgrupp.
Asutatud | 15. oktoobril 1918 |
---|---|
Tegevuse lõpetanud | 29. novembril 1918 |
Eesmärk | Nõukogude võimu kehtestamine Eestis |
Peakorter | Petrograd, Jamburg, Narva |
Juhtkond | EARK esimees, Jaan Anvelt |
Peaorgan | VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee |
Emaorganisatsioon | VK(b)P |
Petrogradis moodustatud Eestimaa Ajutise Revolutsioonikomitee ülesandeks oli ette valmistada ja koordineerida Eesti bolševike tegevust Nõukogude Venemaal vastavate maailmarevolutsiooni levikut ettevalmistvate ametkondadega, eesmärgiga Nõukogude vägede poolt läbiviidava interventsiooni tulemusena (taas)kehtestada iseseisvunud Eestis kommunistlik riigikord.
Vastavalt Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo juhistele valmistas komitee ette Punaarmee ja Eestis asunud illegaalsete eesti kommunistlike organisatsioonide koostööd Eesti vallutamisel. Eestis asusid põrandaalusel illegaalsel õõnestustegevusel R. Vakman, R.Vennikas, J.Rästas, M.Likemets, V. Kingissepp, M.Koolmeister, A. Koni, R. Majak, H. Vennikas jt. 17. oktoobril 1918 sõitis Eestimaa Ajutise Revolutsioonikomitee tuumik Eesti piiri äärsesse Jamburgi, kust liiguti koos Punaarmee vägedega Eestimaale, kus 28. novembril 1918 kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun.
Pärast EARK tuumiku lahkumist Petrogradist, jäi sinna EARK Petrogradi büroo, kuhu kuulusid: Jaan Sihver, Jaan Ikmelt ja G. Vaino. Pärast Eesti Töörahva Kommuuni väljakuulutamist liitusid ka nemad revolutsioonikomitee ülejäänud liikmetega. Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu liikmete Ikmelti ja Vaino ülesanneteks oli sidepidamine Põhjapiirkondade Kommuuni valitsusasutustega ja sealse juhtiva parteiorganiga, täpsemalt Petrogradis asunud ÜK(b)P Petrogradi komitee juhi Grigori Zinovjeviga.
Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee lõpetas oma tegevuse pärast eesmärgi osalist saavutamist ning Eesti Töörahva Kommuuni väljakuulutamist Punaarmee ja Eesti kommunistlike kütipolkude poolt hõivatud Narva linnas 29. novembril 1918.