Elektrivõrk
From Wikipedia, the free encyclopedia
Elektrivõrk on ühtses süsteemis töötavate elektriliinide ja nende sõlmpunktide kogum, mis on ette nähtud elektrienergia ülekandmiseks ja jaotamiseks. Sõlmpunktideks on alajaamad ja jaotuspunktid.
Elektrivõrgud koos elektrijaamadega moodustavad energiasüsteemi põhivõrgu, mis talitleb tavaliselt pingel 220–500 kV (Eestis 110–330 kV). Põhivõrgu alajaamad toidavad piirkondlikke jaotusvõrke (Eestis pinged 15 kV, 20 kV või 35 kV). Piirkonnavõrkude alajaamadest saavad linnad, maakohad ja suured ettevõtted toidet läbi jaotusvõrkude pingel 6 kV kuni 20 kV. Kohaliku jaotusvõrgu alajaamadest ja trafopunktidest jõuab elektrienergia elektritarbijateni pingel 230 V või 400 V sagedusel 50 Hz.[1] See elektritarbijate madalpingevõrk on üldkeeles tuntud kui vooluvõrk.[2]