Elektrokeemia
From Wikipedia, the free encyclopedia
Elektrokeemia on füüsikalise keemia haru, mis uurib keemiliste reaktsioonide ja elektriliste nähtuste vahelisi seoseid. Kitsama määratluse kohaselt on elektrokeemia teadus füüsikalis-keemilistest protsessidest, mis kaasnevad elektrivooluga või tekivad elektrivoolu toimel keemilistes ühendites.[1]
Elektrokeemia käsitleb ioone sisaldavate lahuste omadusi ning lahuse ja metalli (või pooljuhi) piirpinnal elektrilaengute (ioonide, elektronide) osavõtul toimuvaid protsesse. Elektrokeemia on tihedas seoses analüütilise keemia, kolloidkeemia ja biokeemiaga.[2]
Elektrokeemial rajanevad paljud tehnika ja tehnoloogia valdkonnad:
- tööstuslik elektrolüüs ja elektrokeemiline süntees,
- galvanotehnika,
- keemiliste vooluallikate tootmine,
- hüdrometallurgia,
- elektrokeemiline katmine ja metallipindade töötlemine,
- metallide korrosioonikindluse suurendamaine ja korrosioonitõrje,
- elektrokeemilised infomuundurid (detektorid, andurid),
- elektrokeemiline impedantsspektroskoopia.