Etaanhape - Wikiwand
For faster navigation, this Iframe is preloading the Wikiwand page for Etaanhape.

Etaanhape

Allikas: Vikipeedia

Etaanhape ehk äädikhape on värvuseta, spetsiifilise lõhnaga hügroskoopne vedelik. Etaanhape on tuntuim karboksüülhape. Etaanhape on efektiivne nii lahustina kui ka lahustatava ainena. Etaanhapet nimetatakse ka atsetaathappeks ja metaankarboksüülhappeks. Kontsentreeritud etaanhapet nimetatakse jää-äädikhappeks.[1]

Etaanhape
Etaanhape

Äädikhappe molekuli tähistatakse tihti lühendatult AcOH, milles Ac märgib atsetüülrühma. Äädikhape on toidulisaaine E260. Äädikhappe molekuli deprotoneerumisel lahuses moodustuvat aniooni CH3COO- nimetatakse atsetaat ehk atsetaatioon.

Tootmine

Etaanhapet leidub nii toiduainetes kui ka organismide kudedes ning eritistes. Etaanhape tekib puidu kuumutamisel hapniku juurdepääsuta ja alkoholi kääritamisel. Tööstuslikult on võimalik äädikhapet saada butaani oksüdatsioonil ja etanaali katalüütilisel oksüdatsioonil.[1]

Kasutusalad

Äädikhapet kasutatakse toiduainete säilitamiseks, maitsestamiseks ja marineerimiseks. Etaanhapet kasutatakse ka ravimite, lakkide ning atsetooni valmistamiseks. Etaanhappe estrid on kasutusel kondiitritööstuses ja parfümeerias. Etaanhappe sooli kasutatakse umbrohutõrjes, meditsiinis ja tekstiilitööstuses.[1]

Ohtlikkus

Etaanhape on tuleohtlik ja põhjustab tugevat söövitust. Kõrgetel temperatuuridel võivad tekkida plahvatusohtlikud aurusegud. Aine on ärritava toimega ja võib tekitada raskesti paranevaid haavu ning absorbeeruda organismi. Nahale sattudes võib põhjustada haavu, ville ja hüperkeratoosi. Aurude sissehingamisel kahjustab hingamisteid ning võib tekitada pöördumatuid kahjustusi. Etaanhape on ohtlik ka veeorganismidele.[2]

Esmaabimeetmed

Sissehingamisel tuleb kannatanu viia värske õhu kätte ning panna pooleldi istuvasse asendisse. Kahjustused ei pruugi kohe ilmneda.

Allaneelamisel ei soovitata oksendamist esile kutsuda, vaid loputada suud ning juua rohkelt vett.

Nahale sattumisel tuleb nahka loputada veega ning eemaldada saastunud riided.

Silma sattumisel on vaja kohe loputada silmi rohke veega 15 minuti vältel. Kontaktläätsed tuleb võimalusel eemalda.

Kõikidel eespool nimetatud juhtudel tuleb kohe arsti poole pöörduda.[2]

Püsivus ja reaktsioonivõime

Normaalrõhul ja -temperatuuril on etaanhape stabiilses olekus. Aine reageerib enamiku metallidega, karbonaatidega, hüdroksiididega, oksiididega ja fosfaatidega. Etaanhapet ei tohi kuumutada ja see ei sobi lämmastikhappega, alkoholidega, oksüdeerijatega, ammooniumnitraadiga ega peroksiididega.[2]

Keemilised omadused

Äädikhappe happe dissotsiatsioonikonstant Ka (tuntud ka kui happelisuse konstant) on 1.75 × 10−5.

Vaata ka

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 [1],Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium. Kasutatud 29.09.2013.
  2. 2,0 2,1 2,2 [2],Ohutuskaart. Kasutatud 29.09.2013
{{bottomLinkPreText}} {{bottomLinkText}}
Etaanhape
Listen to this article