Fenotüüp
From Wikipedia, the free encyclopedia
Fenotüüp on indiviidi füsioloogiliste, morfoloogiliste keemiliste, käitumislike, arenguliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum[1]. Fenotüüp kujuneb organismi arengus (mida nimetatakse fenogeneesiks) genotüübis sisalduva info realiseerumise tulemusena, milles omab olulist rolli ka ümbritsev keskkond ja selle tingimused[1]. Terminit "fenotüüp" kasutas esimest korda 1909. aastal taani bioloog Wilhelm Johannsen.
Kitsamas mõistes on fenotüüp üksiku uuritava tunnuse ilmetüüp (variant, seisund)[1].
Fenotüübi seletuse skemaatiliselt võiks välja näha selline:
genotüüp + keskkond → fenotüüp