Johann Christoph Friedrich von Schiller (10. november 1759 Württemberg – 9. mai 1805 Weimar) oli saksa luuletaja, filosoof, ajaloolane ja näitekirjanik.
Elu viimastel aastatel (1788–1805) oli tal lähedane sõprus Johann Wolfgang Goethega, kellega ta arutas paljusid esteetikaprobleeme – Schiller julgustas Goethet lõpetama enda alustatud skitse. Sõprusperioodi Goethega on nimetatud ka Weimari klassitsismiks. Koos Goethega valmis satiiriliste lühijuttude kogum "Kseeniad", kus nad mõlemad ründasid oma esteetiliste vaadete vaenlasi.
Elukäik
Friedrich sündis sõjaväearsti peres. Ta õppis sõjaväeakadeemias õigus-, hiljem arstiteadust.
7. septembril 1802 tõsteti ta aadliseisusse.
Seosed Eestiga
Foto: Olev Mihkelmaa
Puhtus asub Schilleri mälestussammas, mis on üks esimesi temale püstitatud mälestussambaid maailmas. Veel varasem Schilleri mälestussammas asus Helmes.
Vaata ka
Kirjandus
- Franz Schiller, "Lääne-Euroopa uue aja kirjandusajalugu", I köide, Teaduslik Kirjandus, Tartu 1941, lk 167–191
- "XVIII sajandi väliskirjandus". Valgus, Tallinn 1973, lk 385–416 ja 431–433
- Peter Lahnstein, "Schilleri elu". Tõlkinud Vilma Jürisalu, Eesti Raamat, Tallinn 1992, 392 lk
- Claudia Pilling, Diana Schilling, Mirjam Springer, "Friedrich Schiller". Tõlkinud Maie Keek. Sari Klassikud. Kirjastus Ilo, Tallinn 2008, 152 lk
Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Friedrich Schiller |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Friedrich Schiller |
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
