Fundamentaalne vastastikmõju

From Wikipedia, the free encyclopedia

Fundamentaalne vastastikmõju ehk fundamentaalne interaktsioon on termin osakestefüüsikas, millega tähistatakse elementaarosakeste omavahelist mõju ning mida ei ole võimalik seletada ühegi teise nähtuse või ilminguga. Näiteks aatomituuma koos hoidev tuumajõud ei ole fundamentaalne, sest see põhineb oma olemuselt tugeval vastastikmõjul (on tugeva vastastikmõju teisene ilming).

Praegu on teada nelja liiki fundamentaalseid jõudusid:

Table info: Vastastikmõju, Selgitav teooria, Vaheosake, S...
VastastikmõjuSelgitav teooriaVaheosakeSuhteline tugevus*Potentsiaali sõltuvus kaugusestUlatus (m)
Tugev vastastikmõjuKvantkromodünaamikagluuon103810−15
Elektromagnetiline vastastikmõjuKvantelektrodünaamikafooton1036lõpmatu
Nõrk vastastikmõjuElektronõrk teooriaW ja Z boson102510−18
GravitatsioonÜldrelatiivsusteooriagraviton (avastamata)1lõpmatu
*Suhteline tugevus on ligikaudne. Täpne jõud sõltub vastastikmõjus osalevate osakeste energiast.
Close

Elektromagnetiline, nõrk ja tugev vastastikmõju on füüsikute poolt ühendatud ühisesse standardmudelisse, mis seletab ära kõigi kolme vastastikmõju tekkimise ja määratleb vastastikmõju vahendava vaheosakese.

Gravitatsiooni olemuse selgitab Albert Einsteini üldrelatiivsusteooria. Kvantmehaanikat ja üldrelatiivsusteooriat on püütud ühendada kvantgravitatsiooni teooriaks, mille eelduste kohaselt oleks gravitatsiooni vahendajaks graviton.

Praegu on füüsikute pingutused suunatud kõigi nelja vastastikmõju selgitava suure ühendteooria loomisele.