Geirangerfjorden

Geirangerfjorden ehk Geirangeri fjord on fjord Norra lääneosas Møre og Romsdali maakonnas Sunnmøre piirkonnas, linnulennult 200 km Bergenist kirdes ja 280 km Oslost loodes.

Lääne-Norra fjordid – Geirangeri fjord ja Nærøya fjord
UNESCO maailmapärand
Asukoht	Norra
Tüüp	Loodusmälestis
Kriteeriumid	VII, VIII
Viited	1195
Piirkond*	Euroopa ja Põhja-Ameerika
Koordinaadid	62° 7′ 0″ N, 7° 10′ 0″ E
Nimekirja arvatud	2005 (29. istung)
* Regioon on UNESCO määratletud

Geirangeri fjordi asukohakaart

Fjord on 15 kilomeetri pikkune ja 0,6–1,3 km laiune. Ta on üks Storfjordeni harudest, ulatudes kaugemale sisemaale kui ükski teine haru. Ta ulatub umbes 100 km kaugusele mandri sisemusse. Tema tippu suubub Geirangelva jõgi.

Fjordi tipus, kus Geirangelva fjordi suubub, asub Geirangeri küla ja suudmes Hellesylti küla. Nende vahel liigub parvlaev.

Fjord tekkis umbes 2,5 miljonit aastat tagasi jõgede uuristustöö tulemusena, aga jõgede töö oli tühine jääajal toimunud liustike kulutustööga võrreldes. Fjordide asukohta tekkisid liustikud, mis ulatusid mereni, aga pärast jääaja lõppu, kui liustikud ära sulasid, tungis nende sängi merevesi. Fjord on V-kujulise ristlõikega ja väga sügav. Paljudes kohtades pole fjordi ääres mingit rannariba, vaid kaljud tõusevad sügavikust suurtesse kõrgustesse.

Geirangerfjordeni kaljuseinad on kohati kuni 1400 m kõrgused. Fjordi kallastel asub mitu juga. Kõige tuntumad joad kannavad rahvasuus nimesid Seitse Õde ja Kosilane ning nad asuvad üle fjordi teineteise vastas. Seitsme Õe kõrgus on 250 meetrit ja ta on Norra kõrguselt 39. juga.

Turistid külastavad ka Kotkateed (norra keeles Ørneveien), kus teel on 11 serpentiini ja neist ülemiselt avaneb fjordile kena vaade.

Fjordi kaldal on laviiniohtlikke alasid. Talvel esinevad lume-, suvel kivilaviinud.

Esimesed inimesed saabusid Geirangerfjordeni kanti juba 10 tuhat aastat tagasi, kohe pärast jääaja lõppu. Need inimesed olid randava eluviisiga ja nende elus oli tähtsal kohal metsikute põhjapõtrade küttimine.

Peale kahe mainitud küla on fjordi kaldal minevikus olnud ka üksikuid talusid, mis aga 20. sajandiks olid maha jäetud. Viimasel ajal on neid taastama hakatud. Need paiknesid kõik laviiniohututes kohtades. Mõnda majja ja mõnele karjamaale pääseb tänapäevani üksnes redeliga.

Kõigest hoolimata on fjordi kaldal tähtis olnud põllumajandus, sest kliima on pehme ja suvel paistab päike peaaegu ööpäev läbi. See võimaldab saaki saada isegi vahemerelistelt taimedelt, näiteks aprikoosipuudelt.

Geirangerfjordenit peetakse maailma üheks kauneimaks fjordiks ja seda külastavad igal suvel tuhanded turistid. Alates 14. juulist 2005 kuulub Geirangerfjorden koos sellest 120 km kaugusel asuva Nærøyfjordeniga UNESCO maailmapärandi nimistusse. Nende ühine nimetus on Lääne-Norra fjordid ja selle paiga pindala on 1227 km² (sealhulgas 107 km² vett), millest Geirangerfjordenile kuulub 518 km² ja Nærøyfjordenile 709 km². Nad pääsesid nimistusse sellepärast, et on inimtegevusest suhteliselt puutumata.

Pehme kliima ja elupaikade suure muutlikkuse tõttu (sealhulgas endised põllumaad, mis praeguseks maha jäetud) kasvab fjordi ääres palju taimeliike ja elab palju loomaliike, sealhulgas põhjapõder, põder, hirv, metskits, polaarrebane, ilves, kobras, lemming, pringel ja üle saja linnuliigi. Paljud neist loomadest ja taimedest on kaitse all.

Fjordi staatust maailmapärandina ohustavad plaanid vedada üle fjordi elektriliin.

Oletatakse, et fjordi kaldal paiknev Åkerneseti mägi võib varsti erosiooni tõttu fjordi variseda. See põhjustaks tsunami, mis kümmekonna minuti jooksul tabaks mõlemat fjordi kaldal olevat küla, samuti nende vahel olevaid talusid, mis on küll enamjaolt mahajäetud.

Välislingid

• http://www.geiranger.no
• Fotogalerii
• UNESCO maailmapärand