Georg Friedrich Parrot
šoti-prantsuse päritolu Eestis tegutsenud füüsik / From Wikipedia, the free encyclopedia
George Frederic Parrot (ka Georg Friedrich Parrot, Georg Friedrich von Parrot, Georges-Frédéric Parrot; 5. juuli 1767 Mömpelgard (Montbéliard), Württembergi hertsogiriik – 20. juuli (vkj 8. juuli) 1852 Helsingi) oli šoti-prantsuse päritolu Eestis ja Venemaal tegutsenud füüsik, Tartu Ülikooli esimene taastamisjärgne rektor ja Peterburi Teaduste Akadeemia akadeemik.[1]
1802–1803, 1805–1806 ja 1812–1813 oli Parrot Tartu Ülikooli rektor, 1802–26 Tartu Ülikooli teoreetilise ja eksperimentaalse füüsika korraline professor. Tema eestvedamisel loodi Pulkovo observatoorium ning Tartu Ülikooli juures kogu Venemaa ülikoolidele õppejõude ette valmistanud Professorite Instituut.[1]
Parrot andis olulise panuse Tartu ülikooli ülesehitamisse, seisis pärisorjuse kaotamise eest ning toetas Liivimaal linna- ja külakoolide võrgustiku rajamist, mis aitasid hiljem kaasa Eesti ja Läti omariikluse sünnile. Ta andis nõu keiser Aleksander I-le ning hiljem ka keiser Nikolai I-le, mõjutades nii sündmusi terves Vene impeeriumis.
Tartu ülikooli rektor on olnud ka tema poeg Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot.