Glükokortikosteroidid
From Wikipedia, the free encyclopedia
Glükokortikoidid (ka glükokortikosteroidid) on looduslike steroidhormoonide (kortisool, kortikosteroon, kortisoon jt) rühma nimetus, mida sünteesitakse kolesteroolist ja mida eritavad märkmisväärselt neerupealise koore rakud (vähem tüümuse rakud) ning mis seonduvad enamiku selgroogsete loomade rakkude sees paiknevate glükokortikoid retseptoritega ja evivad keharakkudes teatud metaboolseid, põletikuvastaseid ja immunosupressiivseid toimeid.
See artikkel räägib paljude selgroogsete loomade ainevahetust mõjutavast steroidhormoonist; humaan- ja veterinaarmeditsiinis kasutatavate sünteetiliste glükokortikoidide preparaatide kohta vaata artiklit Glükokortikoidid (ravimirühm) |
Need moduleerivad kehas enamiku elundite ja kudede talitlust ning osalevad nende arengus.
Looduslikud glükokortikoidid on neuroendokriinsüsteemi oluline komponent. Nende toime kesknärvisüsteemile (sh peaaju) on liigiti, indiviiditi ja arengastmeti varieeruv ning oleneb paljudest teguritest.
Inimestel mõjutavad looduslikud glükokortikoidid erutuvust, und, käitumist, tunnetust, mälu, tuju ja afekte.[1]
Glükokortikoidid läbivad rakumembraani, seondudes rakusiseste glükokortikoidretseptoritega ja moodustavad glucocorticoid-GR complex i. See kompleks siseneb rakutuuma ja kutsub esile tsütosoolis vajalikud muutused sünteesimaks DNA-molekulist mRNA-d. Glükokortikoidid võivad geenidega seondudes reguleerida teatud valkude sünteesi, kas suurendades või vähendades nende transkriptsiooni.
Glükokortikoidid mõjutavad põletikuga seotud ensüümide aktivatsiooni – nii võivad nad aktiveerida lipokortiine, mis aga inhibeerivad fosfolipaasi A2 sünteesi.