Holodomor
suur näljahäda Ukrainas Nõukogude Liidus aastatel 1932–1933 rakendatud poliitika tagajärjel / From Wikipedia, the free encyclopedia
Holodomor (ukraina keeles Голодомор väljendist морити голодом 'näljaga suretama') oli Ukraina NSV-s 1930. aastatel riiklikult korraldatud näljahäda, mis põhjustas vähemalt 3,9 miljoni inimese surma.[1][2]
See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2014) |
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
2006. aastal tunnistas Ukraina Ülemraada holodomori Nõukogude Liidu valitsuse toimepandud genotsiidiks Ukraina rahva vastu.[3] Hiljem on selle hinnanguga liitunud veel 17 riiki, esimesena tunnistas selle genotsiidiks Eesti.[4][5][6]
Holodomori eesmärk oli "klassivaenuliku elemendi" ("kulakute", rahvuslikult meelestatud rahvaosa jms) kahjutuks tegemine, erapõllumajanduse väljasuretamine ning rahva kolhoosidesse astuma sundimine. Tööliste ja kommunistide relvastatud toitlussalgad korjasid varumisplaanide alusel vilja. 25 000 Ukraina külast suutsid riiklikku teraviljaplaani täita vaid 1500 küla.[7] Täitmata normi katteks lubati karistussalklastel algul võtta lihasaadusi ja kartuleid, hiljem ka teisi säilitamiseks ladustatud toiduaineid. Peredelt võeti ära ka seemnevili. Teravili suunati Ukraina tööstuskeskustesse (Donbass, Kiiev, Zaporižžja), et toita töölisklassi.[8]
Suurlinnadest saadetud tšekistid konfiskeerisid 1933. aastal Ukraina küladest kohalike haldusorganite raamatupidamisega seotud dokumendid ning sündide ja surmade registrid. Välismaalastel keelati näljahäda jäädvustada, et maailma ei imbuks materjale, mis võiksid NSV Liitu kompromiteerida. Eluga riskides siiski fotosid tehti. Isegi NKVD-laste hulgas, kes olid tolle aja Ukrainat näinud, oli kõrge enesetappude määr, kuna nähtud ebainimlikkus ületas kõik piirid.[2]
NSV Liit ja tema õigusjärglane Venemaa Föderatsioon ei ole holodomori tunnistanud riikliku poliitikana, vaid looduslike, majanduslike ja poliitiliste asjaolude kokkusattumisena.
Holodomor oli ideoloogiliselt suunatud "rahvusliku" Ukraina ja ukrainlaste vastu, mis toimus mitmes eluvaldkonnas kolme lainena. Esimene oli aastail 1921–1923, teine laine 1932–1933, milles erinevail andmeil hukkus kuni 7 miljonit inimest. Kolmas näljahäda tuli pärast Teist maailmasõda. Sõjast laostunud põllumajanduses oli vähenenud teravilja külvipind. Erinevais Ukraina osades oli ebasoodne ilmastik: rahe, üleujutus ja kuivus. Eriti põuane oli 1946. aasta. Aastail 1946–1947 suri Ukraina 16 oblastis ligi 800 000 inimest. Samas said Nõukogude Liidult tasuta abi Prantsusmaa, Bulgaaria, Tšehhoslovakkia, Poola ja Rumeenia – kokku 105 000 tonni teravilja. 1947. aasta teraviljakülviks anti Ukrainale 2,3 miljonit tonni seemnevilja.[2][1]