<span class="mw-page-title-main">Guy de Maupassant</span>

Guy de Maupassant

<p><b>Henry-René-Albert-Guy de Maupassant</b> [gii dö mopass'aa(n)] (<small about="#mwt4" typeof="mw:Transclusion" data-mw="{&quot;parts&quot;:[{&quot;template&quot;:{&quot;target&quot;:{&quot;wt&quot;:&quot;IPA-fr&quot;,&quot;href&quot;:&quot;./Mall:IPA-fr&quot;},&quot;params&quot;:{&quot;1&quot;:{&quot;wt&quot;:&quot;ɡi də mopaˈsɑ̃&quot;},&quot;2&quot;:{&quot;wt&quot;:&quot;lang&quot;}},&quot;i&quot;:0}}]}"><a href="/et/Prantsuse_keel" title="Prantsuse keel" class="wl">prantsuse</a><span>&nbsp;</span></small><a href="/et/IPA" title="IPA" class="wl"><span class="IPA" style="font-family:'Arial Unicode MS', 'Lucida Sans Unicode', 'Lucida Grande', 'DejaVu Sans', 'TITUS Cyberbit Basic', Code2000, 'MV Boli', 'MS Mincho', Arial, sans-serif; text-decoration:none !important; white-space:nowrap;">[ɡi də mopaˈsɑ̃]</span></a>; <a href="/et/5._august" title="5. august" class="wl">5. august</a> <a href="/et/1850" title="1850" class="wl">1850</a> – <a href="/et/7._juuli" title="7. juuli" class="wl">7. juuli</a> <a href="/et/1893" title="1893" class="wl">1893</a>) oli <a href="/et/Prantslased" title="Prantslased" class="wl">prantsuse</a> <a href="/et/Novell" title="Novell" class="wl">novellikirjanik</a>.</p>

<div class="nomobile" about="#mwt1"><style data-mw-deduplicate="TemplateStyles:r6347534" typeof="mw:Extension/templatestyles">.mw-parser-output .infobox{border:1px solid #a2a9b1;border-spacing:3px;background-color:#f8f9fa;color:black;margin:0.5em 0 0.5em 1em;padding:0.2em;float:right;clear:right;font-size:88%;line-height:1.5em}.mw-parser-output .infobox caption{font-size:125%;font-weight:bold;padding:0.2em}.mw-parser-output .infobox td,.mw-parser-output .infobox th{vertical-align:top;text-align:left}.mw-parser-output .infobox.bordered{border-collapse:collapse}.mw-parser-output .infobox.bordered td,.mw-parser-output .infobox.bordered th{border:1px solid #a2a9b1}.mw-parser-output .infobox.bordered .borderless td,.mw-parser-output .infobox.bordered .borderless th{border:0}.mw-parser-output .infobox.sisterproject{width:20em;font-size:90%}.mw-parser-output .infobox.standard-talk{border:1px solid #c0c090;background-color:#f8eaba}.mw-parser-output .infobox.standard-talk.bordered td,.mw-parser-output .infobox.standard-talk.bordered th{border:1px solid #c0c090}.mw-parser-output .infobox.bordered .mergedtoprow td,.mw-parser-output .infobox.bordered .mergedtoprow th{border:0;border-top:1px solid #a2a9b1;border-right:1px solid #a2a9b1}.mw-parser-output .infobox.bordered .mergedrow td,.mw-parser-output .infobox.bordered .mergedrow th{border:0;border-right:1px solid #a2a9b1}.mw-parser-output .infobox.geography{border-collapse:collapse;line-height:1.2em;font-size:90%}.mw-parser-output .infobox.geography td,.mw-parser-output .infobox.geography th{border-top:1px solid #a2a9b1;padding:0.4em 0.6em 0.4em 0.6em}.mw-parser-output .infobox.geography .mergedtoprow td,.mw-parser-output .infobox.geography .mergedtoprow th{border-top:1px solid #a2a9b1;padding:0.4em 0.6em 0.2em 0.6em}.mw-parser-output .infobox.geography .mergedrow td,.mw-parser-output .infobox.geography .mergedrow th{border:0;padding:0 0.6em 0.2em 0.6em}.mw-parser-output .infobox.geography .mergedbottomrow td,.mw-parser-output .infobox.geography .mergedbottomrow th{border-top:0;border-bottom:1px solid #a2a9b1;padding:0 0.6em 0.4em 0.6em}.mw-parser-output .infobox.geography .maptable td,.mw-parser-output .infobox.geography .maptable th{border:0;padding:0}.mw-parser-output .infobox .navbar{font-size:100%}</style></div><div class='mobile-collapse'><header class="mobile-collapse-header mobile-collapse-btn"><b>Quick facts: Guy de Maupassant, Sünniaeg, Surmaaeg, Amet, ...</b> <span class='arrow'>▼</span></header> <table class="infobox biography vcard mobile-collapse-element" style="width:22em"><tbody><tr><th colspan="2" style="text-align:center;font-size:125%;font-weight:bold"><span class="fn">Guy de Maupassant</span></th></tr><tr><td colspan="2" style="text-align:center">
<span class="mw-default-size"><a href="/et/Fail:Maupassant_par_Nadar.jpg" class="mw-file-description image media-thumb" data-hash="Fail:Maupassant_par_Nadar.jpg"><img loading="lazy" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/81/Maupassant_par_Nadar.jpg/220px-Maupassant_par_Nadar.jpg" decoding="async" data-file-width="2404" data-file-height="3385" data-file-type="bitmap" height="310" width="220" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/81/Maupassant_par_Nadar.jpg/330px-Maupassant_par_Nadar.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/81/Maupassant_par_Nadar.jpg/440px-Maupassant_par_Nadar.jpg 2x" alt="Maupassant_par_Nadar.jpg"></a></span></td></tr><tr><th scope="row">Sünniaeg</th><td>
5. august 1850</td></tr><tr><th scope="row">Surmaaeg</th><td>
6. juuli 1893 (42-aastaselt)</td></tr><tr><th scope="row">Amet</th><td class="role">
<a href="/et/Näitekirjanik" title="Näitekirjanik" class="wl">näitekirjanik</a>, <a href="/et/Kirjanik" title="Kirjanik" class="wl">kirjanik</a></td></tr><tr><th colspan="2" style="text-align:center">Autogramm</th></tr><tr><td colspan="2" style="text-align:center">
<span><a href="/et/Fail:Firma_de_Maupassant.jpg" class="mw-file-description image media-thumb" data-hash="Fail:Firma_de_Maupassant.jpg"><img loading="lazy" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/4c/Firma_de_Maupassant.jpg/150px-Firma_de_Maupassant.jpg" decoding="async" data-file-width="274" data-file-height="67" data-file-type="bitmap" height="37" width="150" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/4c/Firma_de_Maupassant.jpg/225px-Firma_de_Maupassant.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/4c/Firma_de_Maupassant.jpg 2x" alt="Firma_de_Maupassant.jpg"></a></span></td></tr><tr><td colspan="2" style="text-align:center">
<div class="metadata" style="text-align: right;">[<a href="https://www.wikidata.org/wiki/Q9327" title="d:Q9327" class="extiw" target="_blank">muuda Wikidatas</a>]</div></td></tr></tbody></table> <footer class='mobile-collapse-footer mobile-collapse-btn'><b>Close</b> <span class='arrow'>▲</span></footer></div>
<p>Maupassanti mõlemad vanemad Gustave de Maupassant ja Laure Le Poittevin olid pärit jõukast <a href="/et/Kodanlus" title="Kodanlus" class="wl">kodanlaseperest</a>. Guyl oli 6 aastat noorem vend Hervé. Kui Guy oli 11-aastane, taotles tema ema <a href="/et/Lahutus" title="Lahutus" class="mw-redirect wl">lahutust</a>, ehkki see tõi kaasa ühiskonna halvakspanu. Ema kasvatas mõlemad pojad ise üles.</p>

<p>Guy kasvas koos emaga seni, kuni oli 13-aastane. Ema oli väga suure lugemusega ja armastas klassikalist kirjandust, eriti <a href="/et/Shakespeare" title="Shakespeare" class="mw-redirect wl">Shakespeare</a>'i. Seejärel saatis ema poisi <a href="/et/Rouen" title="Rouen" class="wl">Roueni</a> lähedal olevasse <span class="new">Yvetot</span>'sse vaimulikku seminari õppima. Ta visati 16-aastaselt seminarist välja <a href="/et/Liha" title="Liha" class="wl">liha</a> söömise tõttu <a href="/et/Paast" title="Paast" class="wl">paastu</a> ajal. Seminarist sai Maupassant kaasa vaenulikkuse <a href="/et/Religioon" title="Religioon" class="wl">religiooni</a> vastu ning kui otsustada tema sel ajal kirjutatud [luuletus]]te põhjal, mõistis ta hukka kirikliku õhkkonna, selle rituaalid ja distsipliini. Seejärel pani ema oma mõlemad pojad Rouenis erakooli, aga ilma ööbimiseta (ööbisid kodus).</p>

<p><a href="/et/1867" title="1867" class="wl">1867</a> astus Maupassant kõrgkooli ettevalmistuskooli ja tutvus ema pealekäimisel <a href="/et/Gustave_Flaubert" title="Gustave Flaubert" class="wl">Gustave Flaubertiga</a>, kes oli sündinud <a href="/et/1821" title="1821" class="wl">1821</a> ja sel ajal juba väga tuntud kirjanik. Flaubert jäi kuni surmani (<a href="/et/1880" title="1880" class="wl">1880</a>) Maupassanti mentoriks. <a href="/et/1868" title="1868" class="wl">1868</a>. aasta sügisel astus Maupassant Rouenis <span class="new">Pierre Corneille lütseumi</span>, kus osutus heaks õpilaseks.</p>

<p>Maupassant osales <a href="/et/Saksa-Prantsuse_sõda" title="Saksa-Prantsuse sõda" class="mw-redirect wl">Saksa-Prantsuse sõjas</a> (<a href="/et/1870" title="1870" class="wl">1870</a>–<a href="/et/1871" title="1871" class="wl">1871</a>), pärast sõja lõppu lahkus <a href="/et/Normandia" title="Normandia" class="wl">Normandiast</a> ja asus <a href="/et/Pariis" title="Pariis" class="wl">Pariisi</a>, kus töötas ametnikuna Mereministeeriumis. Tema peamine meelelahutus ja puhkus oli <a href="/et/Sõudmine" title="Sõudmine" class="wl">sõudmine</a> <a href="/et/Seine" title="Seine" class="wl">Seine</a>'il, mida tegi pühapäeviti ja riigipühade ajal. <a href="/et/1878" title="1878" class="wl">1878</a> viidi ta üle avaliku halduse ministeeriumi. Sel ajal hakkas ta kaastööd tegema paljudele Pariisis ilmuvatele juhtivatele ajalehtedele. Samuti hakkas ta vabal ajal novelle kirjutama.</p>

<p>1880 avaldas Maupassant oma esimese novelli "Rasvarull". Seda saatis silmapilkselt tohutu menu. Flaubert nimetas seda meistriteoseks, mis jääb kestma. Sellele järgnesid teised lühijutud: "Kaks sõpra", "Ema Savage" ja "Preili Fifi". Tema loomeperiood ei olnud väga pikk, kestes 11 aastat, aga Maupassant oli viljakas kirjanik ja praktilise meelega ning sai rikkaks.</p>

<p>Ühiskonna suhtes tundis Maupassant loomulikku vastumeelsust. Ta eelistas eraldiolemist, üksindust ja mõtisklemist. Ta reisis nii <a href="/et/Prantsusmaa" title="Prantsusmaa" class="wl">Prantsusmaal</a> kui välismaal, sealhulgas <a href="/et/Alžeeria" title="Alžeeria" class="wl">Alžeerias</a>, <a href="/et/Itaalia" title="Itaalia" class="wl">Itaalias</a> ja <a href="/et/Inglismaa" title="Inglismaa" class="wl">Inglismaal</a> ning igal reisil kirjutas ta uue raamatu. Ta ostis erajahi "Bel-ami", mille nimetas oma romaani järgi. Kuid selline elu ei takistanud tal olemast sõber paljude kuulsustega, kelle hulka kuulus näiteks <a href="/et/Alexandre_Dumas_noorem" title="Alexandre Dumas noorem" class="wl">Alexandre Dumas noorem</a>.</p>

<p>Maupassant oli üks paljudest <a href="/et/19._sajand" title="19. sajand" class="wl">19. sajandi</a> pariislastest, kes ei armastanud <a href="/et/Eiffeli_torn" title="Eiffeli torn" class="wl">Eiffeli torni</a>. Ta oli üks 47 Pariisi kirjandus- ja kunstitegelasest, kes kirjutasid alla väga vihasele kirjale, mis oli suunatud Eiffeli torni ehitamise vastu ja saadeti avalike tööde ministeeriumile. Maupassant einestas sageli Eiffeli torni alla rajatud <a href="/et/Restoran" title="Restoran" class="wl">restoranis</a>, mitte et selle toit oleks väga hea olnud, vaid see oli ainus paik Pariisis, kuhu Eiffeli torni tipp ei paistnud.</p>

<p>Aastal <a href="/et/1891" title="1891" class="wl">1891</a> jäi Maupassant vaimuhaigeks. Tal ilmnesid soov olla üksi, kartus surra ja tagakiusamise paranoia. See oli seotud <a href="/et/Süüfilis" title="Süüfilis" class="wl">süüfilisega</a>, millesse ta juba noorpõlves haigestus. <a href="/et/2._jaanuar" title="2. jaanuar" class="wl">2. jaanuaril</a> <a href="/et/1892" title="1892" class="wl">1892</a> püüdis ta end tappa, lõigates oma kõri läbi. Sealtpeale kuni oma surmani, poolteist aastat elas ta Pariisis <span class="new">Passy</span> linnaosas olevas Esprit Blanche'i erahullumajas.</p>



Henry-René-Albert-Guy de Maupassant  oli prantsuse novellikirjanik. Maupassanti mõlemad vanemad Gustave de Maupassant ja Laure Le Poittevin olid pärit jõukast kodanlaseperest. Guyl oli 6 aastat noorem vend Hervé. Kui Guy oli 11-aastane, taotles tema ema lahutust, ehkki see tõi kaasa ühiskonna halvakspanu. Ema kasvatas mõlemad pojad ise üles. Guy kasvas koos emaga seni, kuni oli 13-aastane. Ema oli väga suure lugemusega ja armastas klassikalist kirjandust, eriti Shakespeare'i. Seejärel saatis ema poisi Roueni lähedal olevasse Yvetot'sse vaimulikku seminari õppima. Ta visati 16-aastaselt seminarist välja liha söömise tõttu paastu ajal. Seminarist sai Maupassant kaasa vaenulikkuse religiooni vastu ning kui otsustada tema sel ajal kirjutatud te põhjal, mõistis ta hukka kirikliku õhkkonna, selle rituaalid ja distsipliini. Seejärel pani ema oma mõlemad pojad Rouenis erakooli, aga ilma ööbimiseta . 