Autožiiro
From Wikipedia, the free encyclopedia
Autožiiro (kreeka α’υτός + γύρος, 'ise pöörlev') ehk gürokopter[1][2] (vananenud nimetus tiiviklennuk) on õhusõiduk, mille tõstejõu tekitab õhuvoolu suhtes teatud kohtumisnurkseadega vabalt pöörlev tiivik.
Autožiiro tõstejõu tekitab lendamisel vastuvoolava õhu toimel iseeneslikult pöörlev (autoroteeruv) mitme püsisammuga labast koosnev rootor. Autožiiro on horisontaalsks lendamiseks varustatud jõuallikaga, mille propeller või reaktiivjuga tekitavad tõmbe.
Tavaliselt asub sisepõlemismootor koos tõmmet tekitava propelleriga autožiiro tagaosas.
Autožiiro leiutajaks peetakse Hispaania inseneri Juan de la Cierva y Codorníut, kelle ehitatud tiiviklennuki esmalend toimus 9. jaanuaril 1923 Cuatro Vientose lennuväljal Madridis. Autožiiro lennupõhimõte oli siiski tuntud juba varem.