From Wikipedia, the free encyclopedia
Hämarik on vähese päikesevalgusega ööpäeva osa, millal päike on hommikul või õhtul allpool silmapiiri, ning ka atmosfääri valgusnähtused (aovalgus) sel ajal.[1][2][3]
See artikkel räägib ööpäeva osast teaduslikus käsituses; rahvakeeles mõeldakse hämariku all peamiselt eha; Mare Mikofi skulptuuri kohta vaata artiklit Hämarik (skulptuur); tudengisatelliidi kohta vaata Hämarik; endise ajakirja kohta vaata artiklit Agu (ajakiri); eesnime kohta vaata Agu (eesnimi) |
See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2010) |
Eristatakse kaht hämarikku: koit on hommikul enne päikesetõusu ning eha ehk videvik on õhtul pärast päikeseloojangut.
Rahvusvaheliselt tuntakse kolme hämarikku:
Kui päike on allpool silmapiiri rohkem kui 18 kraadi, siis on öö ehk pimedus.
Suurtel geograafilistel laiustel ei lange päike suvel isegi mitte öösiti silmapiirist väga palju allapoole. Suvel valitseb Eestiski öö otsa hämarik. Niisuguseid öid nimetatakse valgeteks öödeks.
Lisaks Maale eksisteerib hämarik teistelgi planeetidel ja muudelgi taevakehadel, sealhulgas nendel, mis asuvad väljaspool Päikesesüsteemi.
Marsil kestab hämarik kauem kui Maal: kuni paar tundi enne päikesetõusu ja pärast päikeseloojangut. Selle põhjuseks on asjaolu, et kõrgel atmosfääris olev tolm peegeldab valgust planeedi ööpoolele. Midagi sarnast on näha Maal pärast suuri vulkaanipurskeid, kui õhus on samuti palju tolmu ja vulkaanilist tuhka.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.