Hüpotalamus
From Wikipedia, the free encyclopedia
Hüpotalamus ehk tundekühmualumik (ladina keeles hypothalamus) on selgroogsete loomade aju osa. Hüpotalamus on autonoomse närvisüsteemi ja endokriinsüsteemi kõrgem keskus.
Hüpotalamuse põhi ja ajuripatsi vars on ühendatud eminentia medialise kaudu. Koos ajuripatsiga moodustab keskus hüpotalamo-hüpofüsaarse süsteemi – olles ajuripatsi koordinaatoriks ja ka endokriinsüsteemi regulaatoriks.
Hüpotalamuse areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.
Hüpotalamuse ülesanneteks on organismi homöostaasi, südametegevuse, ainevahetuse, soojusregulatsiooni, janu ja näljatunde, une, emotsioonide ning tundeelu reguleerimine.[1] Hüpotalamus reguleerib ka puberteeti ja emastel tiinusega (naistel rasedusega) seotut.
Hüpotalamus sünteesib ka närvirakkude kasvufaktorit.
Hüpotalamus osaleb paljudes käitumisregulatsioonides. Kui emasloomadele süstida hüpotalamusse väike kogus östrogeeni, tekib paljudel juhtudel kiim.[2]
Arvatakse, et hüpotalamusel on vere-aju barjäär üksnes osaline ja siitkaudu liiguvad ajus komplekteeritud hormoonid suurde vereringesse.