Haljala kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Haljall, lühend Hlj) oli kihelkond Eestimaa kubermangu Rakvere ja Viru kreisis ning Virumaal.
Kihelkonna pindala oli 520 km².[1]
Piirkonna ajalugu
Haljala kirikukihelkond asutati 13. sajandi algul Repeli muinaskihelkonna põhja- ja idaosade baasil.[2] Esimest korda on kihelkonda mainitud 1241. aastal, mil Taani hindamisraamat loetleb 35 Haljala kihelkonna küla, teiste seas Haljala (Halelae).
16. sajandi lõpul oli Haljala lühikest aega ühendatud Viru-Jaagupi ja 17. sajandi esimesel veerandil Kadrina kihelkonnaga.[3]
Kihelkonnakirik oli Haljala Püha Mauritiuse kirik, kihelkonnas oli ka neli abikirikut: Toolse, Käsmu, Pihlaspää ja Vainopää. Toolse kabel hävis 17. sajandi lõpul. Pihlaspääle oli kabel ehitatud 1673. aastal, kuid pärast oli lagunenud.[3] Hävinud Pihlaspää kabeli asemele ehitas Sagadi mõisnik Eduard von Fock Eskusse aastal 1845 kivist kiriku.[4]
1687. aastal asutatud Haljala kool on kogu Virumaa vanim.[5]
Haljala kihelkonna mõisad
Kihelkonnas paiknes 22 mõisat – 1 kirikumõis, 16 rüütlimõisast peamõisat koos 4 kõrvalmõisaga ning 1 poolmõis. Lisaks veel 11 karjamõisat.[2]
- Aari mõis (Ari), Karula kõrvalmõis, Haljala vald
- Annikvere mõis (Annigfer) rüütlimõis, Haljala vald
- Aaspere mõis (Kattentack) rüütlimõis, Haljala vald
- Aru mõis (Arro) Vanamõisa mõisa karjamõis
- Aru mõis (Arro) Sauste mõisa karjamõis[6]
- Ernemaa mõis (Ernema) Selja mõisa karjamõis
- Essu mõis (Jess) rüütlimõis, Haljala vald
- Esku poolmõis (Esko), eraldati Selja mõisast
- Haljala kirikumõis (Pastorat Haljall), asukoht tänapäeval Haljala vald
- Harmi mõis (Harm) Vihula mõisa karjamõis
- Holsta mõis (Annenhof) Sauste mõisa karjamõis
- Idavere mõis (Itfer) rüütlimõis, Haljala vald
- Jalumäe mõis (Jallona) Kavastu mõisa karjamõis
- Kaliküla mõis (Kalliküll) Kunda mõisa karjamõis
- Kandle mõis (Kandel), Kavastu kõrvalmõis, Haljala vald
- Karula mõis (Karrol) rüütlimõis, Haljala vald
- Kavastu mõis (Kawast) rüütlimõis, Haljala vald
- Kodavere mõis (Koddawer) Metsiku mõisa karjamõis
- Koigi mõis (Koik) Kavastu mõisa karjamõis
- Käsmu mõis (Kasperwiek), Aaspere kõrvalmõis, Haljala vald
- Kärmu mõis (Kermo), Aaspere kõrvalmõis
- Lihulõpe mõis (Lihholep), Kloodi mõisa kõrvalmõis
- Loobu mõis (Loop) rüütlimõis, Kadrina vald
- Läsna mõis (Läsna) Loobu mõisa kõrvalmõis
- Maheda mõis (Mahheda), Idavere mõisa karjamõis
- Metsiku mõis (Metzikus) rüütlimõis, Haljala vald
- Mõisalõpe mõis (Moisalep), Varangu mõisa karjamõis
- Oandu mõis (Oando), Sagadi mõisa karjamõis
- Paduri mõis (Padduri), Sagadi mõisa karjamõis
- Rassivere mõis (Rassifer), Kavastu mõisa karjamõis
- Sagadi mõis (Saggad) rüütlimõis, Haljala vald
- Sauste mõis (Sauß) rüütlimõis, Haljala vald
- Selja mõis (Selgs, Tolsburg) rüütlimõis, Viru-Nigula vald
- Tammispea mõis (Tammispäh), Essu mõisa kõrvalmõis
- Tatruse mõis (Tatters) rüütlimõis, Haljala vald
- Telliste mõis (Tellist) eramõis
- Tereski poolmõis (Tereska) eraldati Kavastu mõisast
- Tõikvere mõis (Toigfer) eramõis
- Tõugu mõis (Taugupäh), Tatruse mõisa karjamõis
- Vanaküla mõis (Wannaküll), Vanamõisa mõisa karjamõis
- Vanamõisa mõis (Altenhof) rüütlimõis, Haljala vald
- Varangu mõis (Haljala) (Wrangelshof) rüütlimõis, Haljala vald
- Veltsi mõis (Weltz) rüütlimõis, Rakvere vald
- Vihula mõis (Viol) rüütlimõis, Haljala vald.
- Võle mõis (Woljel) poolmõis, 1863. aastani rüütlimõis.[7]
Haljala kihelkonna vallad
- Aaspere vald (1866–1917)
- Andja vald (1866–1893)
- Annikvere vald (1866–1893)
- Essu vald (1866–1893)
- Hõbeda vald (1866–1893)
- Idavere vald (1866–1893)
- Kandle vald (1866–1893)
- Karula vald (1866–1893)
- Kavastu vald (1866–1893)
- Kihlevere vald (1866–1893)
- Loobu vald (1866–1893)
- Metsiku vald (1866–1893)
- Selja vald (1866–1893)
- Vanamõisa vald (1866–1893)
- Varangu vald (hilisem Maria vald) (1866–1917)[küsitav]
- Vatku vald (1866–1893)
- Veltsi vald (1866–1893)
- Vihula vald (1866–1917)
- Võle vald (1866–1893)
Kihelkonna alad tänapäeval
Kihelkonna alad jäävad tänapäeval tervikuna Lääne-Viru maakonna koosseisu. Kihelkonna kesk- ja lõunapoolsed osad umbes 45% ulatuses moodustavad Haljala valla. Põhjapoolsed osad vastu Soome lahte moodustavad Vihula valla idapoolse osa. Väike kagupoolne ala kuulub Viru-Nigula valda ning väike lõunapoolne ala Rakvere valda. Väike idapoolne tükike kihelkonnast kuulub Sõmeru valla lääneserva. Pikk kihelkonna läänesopp kuulub Kadrina valda.[2]
Viited
Kirjandus
Välislingid
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
