Martin-Luther-Universität Halle-Wittenberg

Halle-Wittenbergi Martin Lutheri Ülikool (saksa keeles Martin-Luther-Universität Halle-Wittenberg, lühendatult MLU) on Saksamaal Halles ja Wittenbergis asuv avalik-õiguslik ülikool.

Ülikool asutati 1817, kui ühinesid Wittenbergi ülikool (asutatud 1502) ja Halle ülikool (asutatud 1694).

Ülikoolihoone vanalinnas

Halle ülikool ja Eesti

Halle ülikoolil oli Eesti 18. ja 19. sajandi kultuuriloos on oma osa, seal said ülikoolihariduse Gutsleffid (Heinrich Gutsleff (1680–1747), Johann Christoph Gutsleff (1685–1767), Eberhard Gutsleff (umbes 1690–1749)), Moritzad (Johann Christian Friedrich Moritz (1741–1795), Friedrich Gottlieb Moritz (1769–1833), Ludwig Wilhelm Moritz (1777–1830), Heinrich Christopher Wrede (1691–1764), Albert Anton Vierorth (1697–1761), Peter Ernst Wilde (1732–1785), Johann Christoph Henckel (1736–1800), Johann Michael Hahn (1758–1819), M. Fr. Hasse, Christian Friedrich Scherwinzky (1752–1809), Peter Heinrich von Frey (1757–1833), Johann Friedrich Heller (1786–1849), Johann Philipp von Roth (1754–1818), Gustav Adolph Oldekop (1755–1838), Otto Wilhelm Masing (1763–1832) jt^[1].

August Hermann Francke (1663–1717)

Halle pietistlik teoloog ja pedagoog prof. August Hermann Francke, kes pani aluse Halle pietismile, pani aluse laialdastele kultuurisuhetele, mis haarasid ka Venemaad, eriti selle Balti provintse ning vennastekoguduste liikumisega Eestis^[2]. Halles trükiti mõned eesti raamatud (1721. a. "Eesti-MaKele Koddo- ning Kirko-Ramat"(Halle, 1721), Anton thor Helle grammatika), samuti jäid paljud Halle ülikooli kasvandikud eluajaks kontakti Franckega või tema kaastööliste ja järglastega, saates teateid oma tööst. Hernhuutlus on mõjutanud ka eestlaste rahvuslikku ärkamist – ühelt poolt läbi nende edendatud kirjaoskuse, teiselt poolt läbi koguduse sisedemokraatia ja ühistegevuse. Paljud Eesti juhtivad kultuuri- ja ühiskonnategelased olid hernhuutliku taustaga.

 Pikemalt artiklites Pietism, Hernhuutlus, Hernhuutlus Eestis ja Albu vaeslastekool