Hollandi keel
Indoeuroopa keelkonna läänegermaani alamrühma kuuluv keel / From Wikipedia, the free encyclopedia
Hollandi keel (hollandi keeles Nederlands) on indoeuroopa keelte germaani rühma läänegermaani alamrühma kuuluv keel.
| hollandi keel (Nederlands) | |
|---|---|
| Hääldus | [ˈneːdərlɑnts] |
| Kõneldakse | Hollandis, Belgias (Flandria ja Brüssel), Surinames, Arubal, Hollandi Antillidel, Indoneesias, Prantsuse Flandrias ja Saksamaal (Nordrhein-Westfalen) |
| Kokku kõnelejaid | Emakeelena: 22 miljonit [1] |
| Keelesugulus |
indoeuroopa keeled germaani keeled läänegermaani keeled hollandi keel |
| Ametlik staatus | |
| Ametlik keel |
 Aruba Belgia Holland Hollandi Antillid Suriname Benelux Euroopa Liit Lõuna-Ameerika Liit |
| Keelehoole | Nederlandse Taalunie |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | nl |
| ISO 639-2 | dut / nld |
|
██ Ametlik keel, kõneldakse emakeelena ██ Ametlik keel ██ Teisene keel ██ Mõnes paigas levinud | |
Hollandi keelt kõneldakse Hollandis, Põhja-Belgias (Flandrias; sealseid murdeid nimetatakse flaami keeleks), Belgia pealinnas Brüsselis, Lääne-Flandria piiri ääres Prantsusmaal, Hollandi Antillidel, Arubal, Surinames ning kohati Indoneesias. Kaks viimast on endised Hollandi kolooniad. Surinames on hollandi keel endiselt riigikeel ja ametlik hariduskeel. Hollandi keelt kõneleb üle 20 miljoni inimese. Afrikaani keel, mida kõneldakse Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Namiibias, on pärit põhiliselt 16. sajandi hollandi keele murretest ning hollandi ja afrikaani keele kõnelejad saavad suurelt jaolt üksteisest aru.
"Flaami keel" on väljend, mida kasutatakse Belgias kõneldavate hollandi keele murrete kohta. See ei ole eraldi keel, kuigi väljendit '"flaami keel"' kasutatakse, et eristada seda Hollandis kõneldavast hollandi keelest.
Inglise keeles kasutatakse hollandi keele tähistamiseks sõna Dutch, mis on pärit germaani sõnast theodisk 'rahva- (mitte ladina ega prantsuse)'. Samast sõnast tuleb ka saksa keele sõna Deutsch 'saksa keel'. Siit pärinevad hollandi sõnad duits 'saksa' ja diets 'hollandi'. Viimane sõna on laiemalt käibelt kadunud, osalt sellepärast, et seda sõna on 20. sajandil kasutanud natsid ja teised natsionalistid.
Kõige tähtsam tänapäeva hollandi keele sõnaraamat on Van Dale groot woordenboek der Nederlandse taal, mida tavaliselt nimetatakse Dikke van Dale ('paks van Dale'). See sõnaraamat on siiski palju õhem kui "Woordenboek der Nederlandsche taal" ("Hollandi keele sõnaraamat"), akadeemiline väljaanne, mille ideest esimese väljaandeni kulus 147 aastat. Sellel sõnaraamatul on üle 45 000 lehekülje.
Õigekeelsussõnaraamat on "Woordenlijst Nederlandse taal", mida tuntakse nime all "het groene boekje" 'roheline raamatuke'. Hollandi ja Flandria valitsus koordineerivad oma keelealast tegevust organi Nederlandse Taalunie ('Hollandi keele unioon') kaudu, mis annabki välja mainitud raamatut. Siiski ei ole näiteks kohanimede kirjutamise normistikus suudetud kokku leppida. Keeleunioon sai alguse Hollandi ja Belgia valitsuste kokkuleppest.