Interleukiin-10
From Wikipedia, the free encyclopedia
Interleukiin-10 ehk IL-10 on paljude selgroogsete loomade mitmete lümfisüsteemi rakkude poolt teatud sündmuste korral vabastatavad endogeensed lühiajalised valgulised signaalmolekulid, mis vahendavad tõenäoliselt põletikuvastaseid jaimmunosupressiivseid toimeid (immuunvastuse pidurdamine) ning mis liigitatakse põletikuvastaste tsütokiinide hulka.
See artikkel räägib tsütokiini liigist; superperekonna kohta vaata artiklit Interleukiin-10 (superperekond); immuunravis kasutatava interleukiin 10 kohta vaata artiklit IL-10 immuunteraapia; viiruste poolt sekreteeritavate IL-10 sarnaste valkude kohta vaata artiklit viiruste IL-10 |
IL-10-t toodavad ja vabastavad T- (CD4 T-rakud, CD8 T-rakud jt), B-rakud, monotsüüdid, dendriitrakud ja makrofaagid, aga ka kesknärvisüsteemi liigitatud gliiarakud jpt.
Eri tüüpi tsütokiinid kasutavad nn segasignaale, nii näiteks inhibeerib IL-4 ja IL-10 eritamine Th1- tüüpi immuunvastuste supressiooni, vähendamaks makrofaagidelt tuleva IL-12 tootmist.
Põletikutoime arvatakse seisnevat põletikutsütokiinide, nagu IFN-γ, IL-2, IL-3, TNFα ja GM-CSF, sünteesi inhibeerimises.
Interleukiin-10 on 2. rühma (IL10- perekonna), mis koosneb interleukiin-10, IL-19, IL-20, IL-22, IL-24 (Mda-7) ja IL-26, interferoonidest (IFN-alfa, -beeta, -epsilon, -kappa, -oomega, -delta, -tau, ja -gamma) ja interferoonisarnastest molekulidest (limitin, IL-28A, IL-28B, ja IL-29), tsütokiin.[1]
Inimestel kodeerivad IL-10-t IL-10 geenid mis paiknevad 1. kromosoomis ja bioloogiline toime avaldub teatud rakkude (T-rakud, B-rakud, makrofaagid) pinnal paiknevate retseptoritega (hIL-10R) seondudes.
Tänapäeval kodeerivad IL-10-sarnast viiruse IL-10-t (vIL-10) kõik herpesviirused (sh inimese tsütomegaloviirus (HCMV) ja Epsteini-Barri viirus (EBV poolt sünteesitav BCRF1, hiljem CSIF – tsütokiini sünteesi inhibeeriv faktor cytokine synthesis inhibitory factor). Epsteini-Barri viiruse IL-10 (ebvIL-10) avaldab immunosupressiivset toimet inhibeerides inimestel T-rakkude ja NK-rakkude paljunemist, makrofaagide deaktiveerimist, kuid soodustasid B-rakkude paljunemist ja diferentseerumist seda tõenäoliselt selleks et segamatult paljuneda.[2]
Kasvaja sees põletikulise miljöö-põletikulise kasvaja mikrokeskkonna (inglise inflammatory tumor microenvironment) korral sünteesivad IL-10-t aktiveeritud regulatoorsete T-lümfotsüütide populatsioonid.[3]